Leiti vanim maapinna osa

06. mai 2009, 14:06

Maapind on geoloogilises mõttes pea kõikjal
väga värske. Maa on geoloogiliselt elav planeet – kivimid murenevad, setted
kuhjuvad, laamad liiguvad ja vulkaanid tegutsevad. Seetõttu kujundatakse ka Maa
pinnakihti pidevalt ümber.

Nüüd on Iisraeli teadlased teinud kindlaks, et kõige vanem maapinna osa asub Iisraelis Negevi kivises kõrbes ning selle vanuseks on 1,8 miljonit aastat. Võrreldes Maa 4,55 miljardi vanuse eaga on see siiski väga lühike ajavahemik.

„Negevi kõrbepinnas on praegu üsna täpselt samasugune kui 1,8 miljoni aasta eest,“ ütles Ari Matmon Jeruusalemma Heebrea ülikoolist.

Kivikõrbed on ka kõige loogilisem koht vanima maapinna otsimiseks, sest erinevalt liivakõrbetest ei suuda tuul pinda ümber kujundada ning sademete väga väike hulk tähendab, et murenemine on väga aeglane.

Teadlaste sõnul on Negevi maapind vähemalt neli korda vanem kui Nevadas USAs asuvate kuivade kivikõrbete pinnas, mida peetakse praeguste teadmiste kohaselt vanuselt teisel kohal olevaks. Tulevik teeb siin küll kindlasti korrektiive, sest Negev ei ole mingi eraldiseisev nähtus. Tõenäoliselt määraksid teadlased sarnase vanuse ka mitmetele Sahara ja Araabia poolsaare kõrbete kivistele osadele, kuid Iisraeli teadlastel on nendes piirkondades välitööde tegemine arusaadavatel põhjustel raskendatud.

Uurimust ei tule mõista nii, et Negevi kõrbes paljanduvad vanimad kivimid, seda kindlasti mitte. Maa vanimad kivimid paljanduvad väga vanades mandrite tuumaosades. Selliseid maakoore fragmente esineb näiteks Kanadas ja Austraalia lääneosas. Euroopa vanimad kivimid asuvad Eestile küllaltki lähedal Karjalas ning nende vanus ületab kolme miljardit aastat. Negevi puhul on aga tegemist vanima maapinna ehk geomorfoloogilise nähtusega.

Kui varastel inimlastel oleks 1,8 miljoni aasta eest olnud fotoaparaat, siis oleksid nad sellest kohast võinud teha täpselt samasuguse pildi. Kui varastel inimlastel oleks 1,8 miljoni aasta eest olnud fotoaparaat, siis oleksid nad sellest kohast võinud teha täpselt samasuguse pildi.

Maapinna vanuse määramiseks kasutasid teadlased berülliumi isotoopi massiarvuga kümme. See kosmogeenne (tekib kosmosest pärit radiatsiooni mõjul) isotoop tekib ainult maapinnal paljandunud kivimeis ja setteis ning selle kontsentratsiooni mõõtmine aitabki määrata ajavahemikku, mil antud materjal on maapinnal lebanud. Uuringu tulemused avaldati ajakirjas GSA Bulletin.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    06. May 2009, 14:18
    Otsi:

    Ava täpsem otsing