Ära ütle, et oled maksejõuetu

Tarmo Pilv 07. mai 2009, 00:00

Möödunud aasta lõpus jõustunud saneerimisseadus on kehtinud üle kolme kuu. Mõningad näited ja soovitused kohtupraktikast aitavad ettevõtjaid saneerimisavalduste esitamisel tulevikus.

Saneerimine on osutunud ootuspäraselt populaarseks. Aprilli seisuga on Eesti maakohtutesse esitatud 36 avaldust, mille alusel algatati 16 saneerimismenetlust (nendest 26 avaldust ja 10 menetlust Harju maakohtus).

Saneerimisavalduses peab ettevõtja põhistama, et tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline, ettevõte vajab saneerimist ning tema jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Ettevõtte majanduslikult raske olukord tähendab tulevikus ilmselt tekkivaid makseraskusi või maksejõuetust. Mõned saneerimisavaldusi esitanud ettevõtjad on avaldanud, et ettevõte on juba "maksejõuetu" või "maksuraskustes". Seadus ja kohtupraktika näevad sel juhul ainsa lahendusena menetluse algatamisest keeldumist: juba tekkinud maksejõuetus ei luba saneerimismenetluse alustamist, ilmse maksejõuetuse puhul tuleb algatada pankrotimenetlus.

Seega tuleb saneerimisavalduse esitamisel vältida maksejõuetuse ja makseraskuste mõisteid. Avaldus tuleb esitada õigel hetkel, kui ajutine majanduslik raskus ei ole veel muutunud püsivaks maksejõuetuseks.

Et saneerimismenetlus nõrgestab võlausaldajate positsiooni, peab ettevõtja veenvalt põhistama ettevõtte saneerimisvajadust. Põhjendused "ilma saneerimata ei ole ettevõte majandusliku olukorda võimalik parandada" või "ettevõtja vajab juriidilist abi", pole veenvad.

Kohtud rõhutavad, et saneerimismenetluse eesmärk ei saa olla pelgalt võlgade tasumise edasilükkamine, turusituatsiooni paranemise ootamine või juriidilise abi vajadus. Saneerimismenetlust on põhjust algatada, kui avaldaja põhistab veenvalt, et nii on võimalik ületada majanduslikud raskused ning vältida pankrotti, et tegemist on piirkonnas olulise tööandjaga.

Saneerimise aluseks on ka eeldus, et selle tulemusel peab olema võimalik tagada ettevõtte jätkusuutlikku majandamist. Kohtud on arvamusel, et saneerimisavalduses peab ettevõtja näitama, mil moel on tema majanduslikud raskused ületatavad saneerimismenetlusega.

Ühes määruses pakub kohus, et menetluse algatamise eelduseks on ettevõtja äriplaan. Teises lahendis soovib kohus näha, mil viisil võimaldab võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ettevõtja alustatud projekti jätkata. Ettevõtja peab suutma tõestada, et suudab saneerimise tulemusena saavutada kasumlikkuse.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing