Ülikoolid hakkavad koolitama materjalitehnolooge

Ain Alvela 07. mai 2009, 00:00

Kaks aastat tagasi korraldas haridus- ja teadusministeerium konkursi Eesti ülikoolides. TTÜ keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonna dekaani Andres Öpiku sõnul oli konkursi eesmärk leida magistriõppe tasemel huvitavaid õppekavasid, mis tooks kooli õppima noori üle kogu maailma. Rahvusvaheline magistriõppekava "Materjalid ja protsessid jätkusuutlikus energeetikas" valmistati ette 2008. aastal, uuel erialal hakatakse haridust jagama tänavu sügisel.

"Programm toimub koostöös Tartu Ülikooliga - esimene ja kolmas semester õpitakse TTÜs, teine aga TÜs," rääkis ta. "Lõpetanule anname ühisdiplomi." Ta lisas, et praktikakohti pakub Eesti Energia ning et muretseda pole tarvis ka kõrge õppemaksu pärast - tegemist on riigi rahastatava programmiga.

Öpiku sõnul võivad materjalitehnoloogiat tulla õppima kõik noored, kes on saanud loodus- või tehnikateaduste bakalaureusekraadi.

"Et programm oleks kõigile võrdselt vastuvõetav, planeerime teha tasanduskursuse," ütles Öpik. "Tehnikat õppinute puhul keskendume rohkem keemiale, loodusteadlastele pakume aga süvendatult inseneriõppe põhialasid."

Programmis on võimalik spetsialiseeruda materjalidele või protsessidele. Päike on pea piiramatu energiaallikas, kusjuures päikeseenergia tootmine ei saasta keskkonda.

Öpik lisas, et investeering päikeseenergeetikasse tasub end kindlasti ära juba paari aastaga.

"Programmis õpime alternatiivse energeetika kohta palju huvitavat," kinnitas Öpik. "Näiteks saavad tudengid teada, millal, kuidas ja millises vahekorras neid kasutada ning mismoodi võiks neid kombineerida kivisöest või põlevkivist saadava energiaga."

Materjalide suunal keskendutakse peamiselt päikesepatareide valmistamisele.

Öpiku sõnul keskendub programm peamiselt päikeseenergeetikale, kuna TTÜs on päikeseenergiast elektri tootmise uurimine ja arendamine heal järjel. Nii asutas TTÜ teadlane, akadeemik ja professor Enn Mellikov koostöös Austria teadlastega firma Crystal Sol - ettevõtte, mis tegeleb päikesepaneelide tootmisega ning uusimate tehnoloogiate väljatöötamisega.

Öpik rääkis, et näiteks Portugalis ja Hispaanias on päikeseenergeetika hind gaasi- ja fossiilkütustega võrreldes täiesti konkurentsivõimeline.

"Oluline on, et energiat saaks salvestada," märkis ta.

Kuigi päikeseenergeetikat peetakse väga kalliks, töötavad TTÜ teadlased praegu võimalikult soodsa hinnaga tehnoloogia väljaarendamise kallal.

"Euroliit on seadnud eesmärgiks toetada teadustegevust ja vähendada elementide hinda ning kui see õnnestub, oleks ka Eestis tegemist juba täiesti arvestatava energiaallikaga," ütles ta. "Pealegi ei tarvitse seda ju kasutada üksnes Eestis - head tehnoloogiat võime müüa ükskõik kuhu."

Öpik toob näite, et kui katta terve Võrtsjärv päikesepaneelidega, kataks see kindlalt kogu Eesti energiavajaduse.

Materjalitehnoloogia eriala lõpetanud leiavad tööd Eesti energeetikafirmades, kuid eesmärk on anda tudengitele piisavalt tugev taust, mis võimaldab neil kandideerida ametisse ka välisriikides.

Kõik meid ümbritsev on seotud materjalidega, kuid viimastel aastakümnetel on materjalitehnoloogia arenenud eriti kiiresti.

Materjalitehnoloogid on väga laialdaste teadmistega insenerid, kes tegelevad uute materjalide väljatöötamise ja neile perspektiivsete kasutusvõimaluste uurimisega. Materjalitehnoloogia tegeleb nii laialdaselt kasutuses olevate materjalidega (polümeerid, metallid) kui ka kõrge lisandväärtusega materjalidega (komposiitmaterjalid, süsinikfiibrid, keraamilised materjalid, mikroelektroonika jt).

Materjalitehnoloogia on väga perspektiivikas valdkond, sest nende inseneride järele on väga suur nõudlus ja seda paljudes valdkondades: materjalide tootmises, energeetikas, infotehnoloogias, meditsiinis, transpordis, uurimisasutustes, projekteerimisfirmades, konsultatsioonifirmades jne.

Energeetikaga seotud materjalitehnoloogia magistriõppe programm on kindlasti suure tulevikuga, sest seal koolitatud insenerid peaks leidma lihtsalt tööd sellistes kiirelt arenevates valdkondades nagu päikesepatareid ja kütuseelemendid. Mõlema valdkonnaga tegeletakse Eestis aktiivselt ja loodetavasti hakatakse tulevikus ka sellekohaseid seadmeid tootma.

Lisaks vajab materjalitehnolooge traditsiooniline energeetika, sest ka kateldes, turbiinides ja alajaamades kasutatakse aina rohkem kõrge lisandväärtusega materjale.

Kui me tahame, et Eestis hakatakse rohkem kõrge lisandväärtusega tooteid tootma, siis on meil vaja palju ja kõrge kvalifikatsiooniga insenere. Materjalitehnoloogia valdkonnas koolitatud inseneride vastu on tänapäeva maailmas suur nõudlus.

Haridus- ja teadusministeerium on toetanud TTÜ ja TÜ uue ühisõppekava loomist, kuna sellega seotud teadlased ja õppejõud on Eesti mastaabis ühed tugevamad.

Nii on rahvusvahelisel areenil täheldatav aktiivne huvi professor Enn Mellikovi teadurühma töö tulemuste vastu kõrgtehnoloogiliste päikesepatareide tootmiseks.

Energeetika on kasvava strateegilise tähtsusega valdkond. Ühiskonnas kasvab vajadus inseneride järele, kes suudavad säästlikult ja terviklikult lahendada probleeme, mis on seotud energia tootmise, transpordi, säilitamise ja kasutamisega.

Teadmised materjalide omadustest ning sellest, kuidas need reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele, on võtmetähtsusega.

Üliõpilased võiksid mõelda õpingute peale, sest kava on orienteeritud spetsialistide ettevalmistamisele kiirelt areneval alal, kus on šanss leida huvitav ja tasuv töökoht.

Materjalitehnoloogia erialal on tugev seos ettevõtlusega ning rahvusvaheline mõõde - sellega on seotud mitmed välisõppejõud. Ministeerium toetab ülikoolide püüdlusi äratada rahvusvahelisel tasandil huvi õppekava vastu, toomaks siia ka välisüliõpilasi.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing