Hea uudis: väärt idee hakkab peagi teoks saama

Selge, et Eesti jaoks on ekspordi suurendamine võtmeküsimus. Kuid millistele sihtturgudele peaksime oma jõupingutused suunama ning millistele toodetele ja teenustele panustama?

Ekspordi edendamisel tuleb arvestada sellega, milline on meie olukord praegu ning kuhu soovime välja jõuda.

Seni on Eesti püsinud eksportiva riigina võrdlemisi heal positsioonil: ekspordi osakaal meie sisemajanduse kogutoodangus on sel aastatuhandel olnud 70-80 protsendi vahemikus. Samas ei ole eksportivate ettevõtete arv kuigi suur - 2007. aastal tegeles Eestis ekspordiga ligi 18 protsenti ettevõtetest ehk umbes 6000-7000 firmat.

Kui vaatame ekspordi struktuuri, on rahuloluks põhjust veelgi vähem, sest suure osa meie ekspordikäibest on andnud madala lisandväärtusega allhange, mis on viimastel aastatel tööjõu kallinemise tõttu konkurentsivõimes kaotanud.

Me ei ole enam riik, kes paistaks silma odava tööjõuga ning odavale tootmissisendile tuginev eksport ei ole jätkusuutlik. Milles on väljapääs?

Peame väärtusahelas liikuma ülespoole ja võtma endale keerulisemaid, kuid ka suuremat tulu toovaid tasemeid jõukatel ja teadmusmahukatel turgudel.

Käes on niisiis aeg hakata panustama kõrgema lisandväärtusega ekspordile ning samuti laieneda olemasolevate oskuste ja toodete baasil nendel turgudel, kus suudame juba praegu konkurentsivõimelised olla.

Kuidas selleni jõuda? Kindlasti saame kasutada seniseid kogemusi ekspordi toetamisel. Meil on ettevõtjatele olemas nii ekspordiplaani koostamise tugi, eksporditurunduse toetus kui ka erinevad ekspordigarantiid.

Suurt abi sihtturgudele sisenemisel ja enda kohalike oludega kurssi viimisel pakuvad Eesti ettevõtjaile meie peamistel sihtturgudel tegutsevad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EASi) välisesindajad ning Eesti saatkondade majandusametnikud. Samuti on kavas võtta tööle EASi ekspordinõunikud, kelle ülesandeks saab ettevõtjatele asjaajamisel praktilist abi osutada ning kontakte vahendada.

Hea uudis ettevõtjaile on ka selle aasta alguses jõustunud võimalus palgata arendustöötaja, kelle tasust poole maksab EASi vahendusel kinni riik.

Nende sammudega on riik loonud ettevõtjatele võimalused asuda eksportijana soodsale stardipositsioonile, kuid võimaluste kasutamise initsiatiiv peab tulema ettevõtjatelt.

Koostöö on praeguses majandusolukorras olulisem kui kunagi varem. Ettevõtjad, kellel on sarnased huvid sihtturgude ja sektorite lõikes, peaksid koonduma.

Mida saab riik veel Eesti eksportijate toetuseks teha? Lugesin 17. aprilli Äripäevast OÜ Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi ettepanekut luua meile olulistesse sihtriikidesse riiklikud kaubandusesindused. Sel ideel on jumet. Enamgi veel - see idee hakkab peagi ka teostuma.

Nimelt oleme ekspordiinkubaatorite loomise ette näinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskavas. Tahame aastatel 2009-2011 ellu viia katseprojekti, kus loome koostöös oma partnerriikide kaubanduse edendamise organisatsioonidega olulisemaid Läänemere-äärseid turge katva ekspordiinkubaatorite võrgustiku.

Esimeses järjekorras võiksid sellised ekspordiinkubaatorid sündida Soomes ja Rootsis, meie kahes suurimas ekspordi sihtriigis.

Kui oleme inkubaatorid neis riikides toimima saanud ja idee ennast õigustab, saame laieneda ka mujale. Kui tõepoolest on näha ettevõtjate huvi Rumeenia, Bulgaaria ja endise Jugoslaavia riikide vastu, millele viitas Jaan Puusaag, võib rajada inkubaatori ka sinna.

Tõsi, vaadates meie kaubavahetuse numbreid Balkani riikidega, tundub pigem, et nõudlust oleks hoopis logistikaettevõtete inkubaatori järele Hiinas. Riigi tugi otse sihtturgudel ongi oluline eelkõige seal, kus Eesti ettevõtja ise veel hakkama ei saa. Teiselt poolt on oluline ka asjast huvitatud ettevõtete ring - see peab olema piisavalt suur.

Eelkõige tuleb analüüsida ja kokku leppida, millistes sihtriikides oleksid meie võiduvõimalused suurimad. See ei tähenda, et me ei võiks pilku pöörata väiksematele ning seni vallutamata turgudele. Kuid meie põhipingutus peab olema suunatud võtmeturgudele, kus on võimalik kõige rohkem võita.

Võrrelgem korraks numbreid: Horvaatia pakub meile 4 miljoni, Saksamaa seevastu üle 80 miljoni elanikuga sihtturgu, mille kõrval veel 38miljonilise elanikkonnaga Poola.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium reastas koos partneritega mitme parameetri alusel kõige perspektiivsemad ja ligipääsetavamad turud Eesti ettevõtjate jaoks.

Meile on ekspordi sihtriikidena olulisimad Rootsi, Soome, Saksamaa, Venemaa, Norra, Hiina, Suurbritannia, Leedu, Holland ja Tšehhi. Seniste kogemuste põhjal saame väita, et nendes riikides on edu saavutamine vähem keeruline ja võidud võivad olla suuremad.

Viimased kolm aastat on Eesti eksporditurgude esireas olnud naaberriigid Soome, Rootsi, Läti ja Venemaa. Kui Balti turg peakski olema Eesti ettevõtete koduturg, siis praegu on oma kaubamärgi all lihtsam siseneda ka teistele Ida-Euroopa ja SRÜ turgudele. Need turud on suure kasvupotentsiaaliga, kuid ebastabiilsed, seega on riigi tugi ekspordigarantiide näol väga oluline.

Skandinaavia ja teised "vanad" ELi riigid on jätkuvalt olulised teatud väärtusahelates ning tehnoloogiatööstuse allhankijatena, kuid oma kaubamärgiga saab küpsetele turgudele siseneda üksnes väga uute ja konkurentsivõimeliste toodetega või kitsastes niššides.

Suured ja kaugemad turud on Eesti ettevõtjaile jätkuvalt väljakutsuvad ning neis võib peituda tulevikuvõimalusi.

Autor: Juhan Parts