Praegu kujuneb Eesti maksunägu

Praegu otsustab valitsus hoopis rohkema üle kui paari aasta kärpekohad ja lisaeelarved. Kaalul on kogu meie maksusüsteem või veel laiemalt meie ühiskonnakorralduse põhimõtted, sest rahandusministeeriumis ette valmistatud nn Padari pakett puudutab makse, sotsiaaltoetusi ja kogu riigi rahastamisprioriteete.

Seepärast on praegu kõige olulisem, et see diskussioon oleks avalik. Selles kontekstis teeb Äripäev omalt poolt ettepaneku, et kõik riigiasutused riputavad oma eelarved ja kärpekavad, samuti juba tehtud kärped internetti.

Meie idee tuleb veendumusest, et enne maksude tõstmist tuleb kokku tõmmata riigi kulusid. Usume, et siin on veel ruumi küll. Kulude kokkutõmbamine on tehtud ülesandeks ministeeriumidele, kuid tähelepanu alt on välja jäänud kümned "radari all" tegutsevad asutused.

Neist tuntumad, nagu Eesti Pank või Arengufond, on viimasel ajal ka avalikkuse tähelepanu alla sattunud. Aga meil on lugematul hulgal riigiasutusi - alates muinsuskaitsest ja lõpetades kemikaalidega tegelejatega - kelle palkade või kulude üle ei käi mingit arutelu.

Usume, et nende asutuste rahaasjade avalikustamine tekitaks iseenesest kohe distsipliini, sest see annab näiteks sama suure eelarve ja töötajaskonnaga ettevõtetele võimaluse ennast riikliku majandamisega võrrelda. Ka rahandusministeeriumi välja käidud variante tuleb kaaluda, ja teha seda emotsioonidesse laskumata. Samas tuleb meil endale teadvustada, et praegused valikud võivadki kujundada Eesti tulevaste aastate maksupoliitilise näo. Teadvustada tuleb sedagi, et see nägu ei ole ainult sisepoliitiline küsimus, vaid sellest sõltub ka meie konkurentsipositsioon maailmas. Ehk oleks just aeg seda tugevdada? Nii soovitas üks maailma rikkamaid mehi, Rootsi kõrgete maksude eest Suurbritanniasse elama pagenud Hans Rausing äsja Rootsil kasutada just praegu võimalust viia läbi maksureform.

Kindlasti on vale rahandusminister Ivari Padarit kava pärast rünnata. Kritiseerida ja millelegi vastu olla on lihtne, raskem on olla millegi poolt ja pakkuda lahendusi. Valik tuleb teha: tänavu ootab rahandusministeerium sellessamas analüüsis 12,1 miljardi ja järgmisel aastal juba 17,3 miljardi kroonist eelarvepuudujääki. Äripäev on toetanud seda, et valitsus arvestab mustade stsenaariumidega, nii et räägime siis võimalustest.

Nagu igas toores ettepanekus, on siingi häid mõtteid, tobedaid mõtteid ja lihtsalt analüüsimiseks õhku visatud tooreid mõtteid. Äripäev ei toeta järske maksutõuse, mida kava välja pakub.

Samas tõid ametnikud tänuväärselt välja ka hulga soodustusi, mis pole täitnud esialgset eesmärki või pole enam sellisel kujul vajalikud, näiteks riigiametnike õppelaenu kustutamine või eripensionid.

Autor: ÄP