Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Turvast annab rahaks keerata ka raskel ajal

Kaisa Tahlfeld 08. mai 2009, 00:00

Eesti Turbaliidu juht Erki Niitlaan möönis, et olukord oleks turul aga veelgi parem, kui riik muudaks turba kaevandamise piiranguid lõdvemaks.

"Taustsüsteemi arvestades läheb meil hästi. See on alati nii olnud, et need, kel hästi läheb, väga ei räägi," märkis Nurme Turba juhatuse liige Üllar Püvi. Osalt on see tingitud sesoonsusest, kuid osalt ka sellest, et ettevõte laieneb ja üritab tootlust suurendada. "See on turbaäris täiesti loomulik, sest kevadel on põhiline müügiperiood. Ja ka Nurme Turvas iseenesest kasvab, meil on uusi pindu kasutusele võetud ja sellest lähtuvalt kasvavad ka maht ja käive," märkis Püvi.

Ka Biolan Baltic OÜ juhatuse liikme Hannes Puusepa sõnul võib väita, et turbasektoril läheb võrreldes muude sektoritega praegu paremini. "Turba tootmine sõltub palju rohkem teistest teguritest, mis ei ole alati seotud majandustsüklitega. Nagu näiteks ilm ja riiklikud regulatsioonid, kaevandusload ja nende taotlemine. Meie ettevõte on suutnud oma käivet suurendada võrreldes eelnevate perioodidega kuskil 10-20%. Selles mõttes võib ju öelda, et läheb suhteliselt hästi," jäi turbaettevõtja tagasihoidlikuks ning lisas, et praeguseid tegemisi on tugevalt mõjutanud ka eelmise aasta kehv suvi, mis takistas piisaval hulgal tooraine kogumist. "See on mõjutanud eelkõige meie eksporti, mis parema tooraine saadavuse puhul oleks olnud veelgi suurem. Osa tellimusi lihtsalt ei olnud võimalik täita, kuna puudus materjal, mida pakendada."

Farve ASi juhatuse liikme Helle Nimmerfeldti sõnul nemad eksporditurgudel oma kaubagrupi osas langust ei näe, otse vastupidi. "Pigem on kasvuruumi. Ettevõttel läheb hästi. Me loodame, et see turbatootmisaasta on kuivem, ettevõttel on plaanis suurendada tootmismahtu, mis võimaldab ka sellel aastal lõpetada kasvujoones. Perspektiivis on plaanis laieneda," ütles ta.

"Mina selle kiidulauluga ühineda väga ei tahaks. Mis tähendab, et läheb hästi? Turud on meil küll olemas. Kui Eestis ja teistes Balti riikides on müüginumbrid pigem kasvanud, siis igal pool see nii pole. On ka teatud eksporditurud, kus on ka mõningaid tagasilööke," tõmbas hoogu sektori edust veidi alla Eesti Turbatoodete juhatuse esimees Tarmo Rattasep. Majanduskriis puudutab tema sõnul ka turbaettevõtjaid, sest ladudesse praegu keegi midagi ei osta ning samuti kummitab osa ettevõtjaid krediidiprobleem.

"Oodati kauem ja kaupa osteti siis, kui oli vaja. Kui inimestel on valida, kas kallis puhkusereis või toimetamine oma koduõues, siis nad ilmselt ostavad kasvuturvast, istutavad midagi ja jätavad kalli puhkusereisi ära," lisas Rattasep optimistlikumalt. Jaemüügis on ettevõtja sõnul müüki rohkem olnud, kuid professionaalsed kasvatajad, kes ostavad selleks, et midagi maha panna ja kasvatada, on oluliselt ettevaatlikumad.

Kuigi turbasektoril läheb praegu võrreldes teistega paremini, viskab riik siiski arengule kaikaid kodaratesse. "Ega turbatööstusel rohkem probleeme pole, kui aeglaselt töötav riigiaparaat. Õigusruumi jäikus, hoolimata sellest, et on räägitud uuendustest. Tööd tehakse, aga tulemust ei ole. Suurim takistus on see kvoodisüsteem, mis meil Eestis on ainukesena," märkis MTÜ Eesti Turbaliidu juht Erki Niitlaan. Eestis loetakse turvast taastuvaks loodusvaraks, kuid ometi pole ettevõtja sõnul loodud selle baasilt tulevaid eeliseid.

"Turg käsitleb seda fossiilse kütusena, mõningatel juhtudel võrdväärsena puiduga," märkis ta.

"Meie turbaliidu poolelt oleme juba aastaid rääkinud, et oleme sellega nõus, kui riik tahab turbatootmist reguleerida. Kuid mitte tonnidepõhiselt, vaid hektaritepõhiselt," seletas Niitlaan, kelle sõnul on palju selliseid kohti, kus võiks turvast toota suuremas koguses ja oleks ka turgu, kuid tonnipõhine kvoot ei luba seda teha. "Need kohad on ette valmistatud, seisavad umbrohus ja lähevad raisku. Kui tehtaks seadusemuudatus, siis saaks efektiivsemalt ressurssi kasutada," täpsustas Niitlaan, kelle sõnul oodatakse keskkonnaministeeriumilt moka otsast lubatud seadusemuudatust juba kolm aastat. Püvi sõnul on praegune kvoodisüsteem pika arengu juures takistuseks, eriti neil, kel tootmispinnad end ammendama hakkavad.

"Kindlasti pooldan ministeeriumis valmivat eelnõu, mis võimaldaks suurendada turbatootmist Eestis. Eestis on turbatootmine perspektiivne ja Eestis peaks turvast rohkem kasutama küttena ja ka aianduses," ütles Nimmerfeldt.

Saame hästi aru turbatöösturite murest tootmiskvootide suhtes. Mis puutub loataotluste liiga aeglast menetlemist, siis see on töösturite vaatevinklist aeglane kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Selles suhtes on kindel seaduspärasus: mida rohkem on ELi liikmesriikides seatud keskkonnanõudeid ja mida kvaliteetsemalt tuleb teha keskkonnamõju hindamist, seda enam kulub aega iga loataotluse menetlemiseks. Keskkonnaministeerium püüab võimalikult ja õigusaktides sätestatu piires lühendada lubade menetlemiseks kuluvat aega.

Selles osas, kas reguleerida turbakaevandamist tonnide- või hektaritepõhiselt, veel diskussioonid kestavad. Loodame, et küsimus saab lahenduse veel 2009. aasta maapõuekontseptsiooni valmimise käigus.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:04
Otsi:

Ava täpsem otsing