Tulviste: ELi teadus on masendavalt alafinantseeritud

09. mai 2009, 14:48

Euroopa Liidus on teadus masendavalt
alafinantseeritud, ütles Peeter Tulviste täna Tartu debatil "Kuidas hoida ajusid
Eestis ja Euroopas?".

Tulviste ütlusel vajab Euroopa hariduskorraladus õhkkonnamuutust. "Esiteks on võrreldes Ameerika teadusega Euroopa Liidu teadus masendavalt alafinantseeritud. Teiseks ei soodusta Euroopa praegune süsteem konkurentsi, kuna on üles ehitatud võrdsustamisele, erinevalt Aasiast, kus on meeletu konkurents. Ka Ameerikas on suurem konkurents," rääkis ta.

Samas märkis Tulviste, et ei pea mujal õppimist või teises ülikoolis töötamist probleemiks. "On asju, mida saab muuta ja on asju, mida ei saa muuta – narr oleks arvata, et keegi ei saa ega tohi kunagi siit ära minna," sõnas ta. Tulviste sõnul ei pruugi maa ja teadlase side jääda nii tugevaks, kui ollakse praegu harjunud – ta oletab, et suureneb inimeste arv, kes töötavad oma kodus, see koht võib olla ükskõik millises riigis. "Kui inimene töötab näiteks arvutiga puu all, siis pole mingit vahet kus riigis see puu asub, mille all ta istub," lisas Tulviste.

Ta tõi näiteid tänapäeva Eesti füüsikutest, kes töötavad terve aasta Eestis, kuid sõidavad paariks nädalaks katseid tegema Prantsusmaa ja Šveitsi piiril asuvasse Euroopa Tuumafüüsika Keskusesse. "Igal riigil peab teadus olema, kuid see ei pea funktsioneerima ainult ühe riigi piires," kinnitas ta.

Samasl Euroopa Parlamendi saadikukandidaatide haridusteemalisel debatil Tartus ütles Rahvaliidu esinumber Anto Liivat, et välismaal teaduskraadi omandanuid peaks motiveerima kodumaale naasma õpileping fondi või tööandjaga. Ta tõi välja vajaduse luua Euroopa Liidu, ettevõtjate ja riigi ühisfond, mis aitaks suuremal hulgal Eesti noortel täiendada teadmisi Euroopa ja maailma tippülikoolides.

"Mitmete eluvaldkondade puhul, nagu näiteks tuumaenergeetika, on meil mõistlikum koolitada tippspetsialiste väljaspool Eestit, kui arendada vastavat õppesuunda siin või anda kõrgepalgalised töökohad lihtsalt teistest riikidest pärit spetsialistidele," selgitas Liivat. Heaks eeskujuks on siin näiteks kõrgemate kaitseväelaste väljaõpe maailma paremates sõjakoolides, märkis ta. Ühisfondi loomise üheks eelduseks on haridus- ja teadusinvesteeringute osa suurendamine Euroopa Liidu eelarves, lisas Liivat.

Rahvaliitlase sõnul tuleks kõigile Eesti tudengitele luua võimalused soovi korral õppida vähemalt ühe semestri jooksul mõnes välisülikoolis, sest nii valmistame ette erialaselt pädevate ning globaliseeruvas maailmas toimetulemiseks vajalike sotsiaalsete kompetentside ja suhetevõrgustikuga inimesi. "Niinimetatud ajude väljavoolu ei pea kartma, kui ühisfondi vahendite abil haridust omandanud tudengitega sõlmitakse õpilepingud, mis kohustavad neid peale väljaõppe omandamist töötama kokkulepitud aja jooksul mõnes Eesti ettevõttes või riigiasutuses," lisas Liivat.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. May 2009, 14:48
Otsi:

Ava täpsem otsing