Reeglid käivad ajaga kaasas

Eesti Projektbüroode Liidu juhi Mauno Inkineni riigihangete teemaline artikkel (ÄP, 06.05) oli kahtlemata kaastunnet äratav. Tõsi, mitte neile, kes on tegeliku olukorra ning seadusega kursis.

Riigihangete seadus ei soosi kuidagi alapakkumuste tegemist ega hankijal selliste pakkumustega rahuldumist. Seadus suisa nõuab: kui mõni pakkumus on teistega võrreldes liiga madal, tuleb hankijal selle kohta seletust küsida. Seega saab tellija esitada alati lisaküsimusi ja kui vastused ei rahulda, võib alla omahinna tehtud pakkumuse tagasi lükata.

Inkinen on väljendanud rahulolematust, et hankelepingu sõlmimine ja lepingutingimuste täitmine pole seaduses piisavalt reguleeritud. Siin on oluline mõista, et seadus reguleerib hankeprotsessi kuni lepingu sõlmimiseni. Lepingutingimuste täitmine on poolte võlaõiguslik suhe, mida reguleerib võlaõigus, mitte riigihangete seadus.

Hanketingimuste koostamise nõuetes lähtutakse ELi heast tavast ja Euroopa Komisjoni soovitustest, mille kohaselt on võimalik kasutada kvaliteetse tulemuse saamiseks ka teenuse sisseostmist, sh tingimuste kirjutamise teenus, kuid seda peab tegema avatult ja läbipaistavalt hanke korras. Seejuures on hankijal kohustus kohelda kõiki pakkujaid võrdselt ja anda neile ühtviisi infot.

Rahandusministeerium teeb pidevalt tööd selle nimel, et riigihangete seadus käiks ajaga kaasas. Nii on ka just sel nädalal partnerite juures kooskõlastusringil eelnõu, mis ajakohastab ja täpsustab mitut täna reguleerimata või probleemset aspekti.

Ennekõike pakub eelnõu lahendusi majandusolukorrast tingitud muredele, reguleerides nt alltöövõtjate ja maksuvõlgadega seonduvat. Ka täpsustub volituste, tagatiste ja läbirääkimistega hangete temaatika.

2010. aastal on plaanis riigihangete seaduse põhjalikumad muudatused, mis puudutavad ka järelevalveküsimusi. Kaasame kindlasti aruteludesse erinevaid osapooli ja ootame konstruktiivseid ettepanekuid.

Autor: Eve Kislov