Juhtkiri: ravi eest topelt maksta on liig

1706-aripaev 11. mai 2009, 07:10

Tööandja maksab palgafondi pealt 13
protsenti ravikindlustusmaksu, mis suundub otsejoones haigekassasse. Probleemid
algavad, kui raha hakkab sealt edasi suunduma tervishoiuteenuste osutajate poole
- eranditult kõik väidavad, et solidaarselt kogutavast rahast neile eraldatav
summa on liiga väike, st probleem on rahas.

Äripäev väidab, et probleemid algavad totaalsest segadusest tervishoius.

Me tahame selgust: kus lõpeb solidaarne tervishoid ja kust algab erameditsiin. Siis saame ka vastuse, kui palju tervishoid raha vajab, milliseid teenuseid osutatakse solidaarselt kogutava raha eest, mis oleksid tasulised - mis mahus kohustuslikku ja mis mahus eraravikindlustust, emba-kumba või mõlemat keegi maksma peab.

Praegu kerib erameditsiin end avaliku tervishoiu ümber nagu humal - iseenesest kasulik väänik, aga võib oma kiire kasvu ja raskusega lämmatada taime, mille najal end päikese poole sirutab.
Praktika näitabki, et erameditsiini osakaal muudkui suureneb. Ja tõenäoliselt ei oska ükski hing Eestis praegu öelda, kui suured summad meil tervishoius tegelikult liiguvad.

Varem oli selgus suurem - osa arste jäi n-ö riigi(munitsipaal-)palgale ja osa lõi erapraksise (hambaarstid näiteks) või -haigla. Mida aeg edasi, seda suurem segadus on tekkinud. Osa arste poolitavad end riigihaiglate ja erapraksiste vahel, nõudes esimeses täispalka osalise tööaja eest.

Haiglate juurde tekkisid osaühingud, mis osutavad raviteenuseid nii patsiendi enda kui ka haigekassa kulul. Nüüd tikub nn tasuline meditsiin hõivama ka riigi keskhaiglaid. Maksurahaga ülalpeetavas haiglas tasub osa patsiente ise voodipäevade eest, teine osa kogu ravi eest, seejuures mõlemal on kohustuslik ravikindlustus.

Reformierakondlasest sotsiaalminister Hanno Pevkur nimetab ühe põhjusena maksutulu vähenemist. Haigekassa tellib seetõttu haiglatelt vähem teenust - võrreldes eelmise aastaga on haigekassa ja haiglate vahel sõlmitavate lepingute mahud vähenenud 4 protsenti. Haiglad tahaks elada sama hästi kui headele aegadel (mäletatavasti kurtsid haiglad ka siis raha vähesuse pärast) - võimsust ju on, personal samuti.

Rahapuudus on seega ka ravijärjekordade pikenemise põhjus. Aga see on vaid osa tõde. Meie reedene artikkel näitab, et vähemalt osa ravijärjekordi on kunstlikult tekitatud. Usutavasti tuleks haigekassal muudki põhjalikumalt kontrollida - nt haiglate esitatavate arvete põhjendatust.

Osa hädasid tuleneb ka haigekassa monopoolsusest, sellest, et oleme lasknud endale n-ö pähe istuda ravimi- ja meditsiinitehnika firmadel. Aga süsteemi korrastamine eeldab kõigepealt poliitilist otsust - kust jookseb piir era- ja solidaarse ravi vahel. Oleme liiga vaesed, et mõlema eest korraga maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. May 2009, 07:10
Otsi:

Ava täpsem otsing