Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kommentaar: Soome ärikeeld erineb Eesti ärikeelust

Annika Matson 12. mai 2009, 12:05

Advokaadibüroo Hedman
Partners vandeadvokaat ja partner Kalle Pedak kirjutab Äripäevale saadetud
kommentaaris, et Soome ärikeeld on oma iseloomult ja sisult erinev Eesti
ärikeelust.

Järgneb Kalle Pedaku kommentaar.

Eestis kehtestati ärikeelu institutsioon teatavasti pankrotiseadusega (praegune redaktsioon jõustus 01.01.2004). Ärikeeld on Eestis sisuliselt osa pankrotimenetlusest. Pankrotiseadus näeb reeglina ette ärikeeldu füüsiliselt isikust pankrotivõlgnikule, aga ka juriidilisest isiku nõukogu ja juhatuse liikme ja aktsionäri/osaniku, kes omab vähemalt 1/10 suurust osalust peamiselt pankrotimenetluse ajal.

Lisaks pankrotiseaduse kohaselt võib kohus ärikeeldu rakendada eelnimetatud isikute suhtes kolme aasta jooksul pärast pankrotimenetluse lõppu, kui võlgnik on mõistetud jõustunud kohtuotsusega süüdi pankroti- või täitemenetlusalase, maksualase või muu karistusseadustikus sätestatud kuriteo toimepanemises.

Seda tehakse Eestis aga väga harva. Äriregistri andmetel on kehtestatud menetlusjärgne ärikeeld ainult ühel juhtumil, menetluse aegseid ärikeelde on 124 isiku osas. Ärikeelu vähest rakendamist võib põhjendada asjaoluga, et ärikeelu eesmärk ja kohaldamise tingimused on jäänud suhteliselt ebaselgeks ja ka praktika ei ole olnud piisavalt ühene.

Pankrotiseadus loetleb ammendavalt, millist tegevust ärikeeld hõlmab: tegevust füüsilisest isikust ettevõtjana, juhatuse või asendava organi liikmena, likvideerijana, prokuristina, pankrotihaldurina. Samas ei keela seadus isikul töötada äriühingus. Menetlusjärgset ärikeeldu võib võrrelda karistusseadustikus ettenähtud lisakaristusega – tegutsemiskeeluga. Tegutsemiskeelu puhul otsustab piirangu sisu kohus, määrates kindlaks keelatud ametikohad ja tegevusalad.

Soomes oli ärikeelu (liiketoimintakielto) institutsioon algselt samuti osa pankrotiseadusandlusest, kuid kehtestati 1986. a eraldi Ärikeelu seadusega (Laki liiketoimintakiellosta, 1059/1985). Soomes asuti seisukohale, et tegemist on iseseisva institutsiooniga, mitte aga osana pankrotimenetlust. Ärikeelu rakendamise eesmärgiks on Soomes preventiivne iseloom, millega soovitakse ära hoida majanduskuritegevus ja kahjustavaks loetava majandustegevuse jätkamine laiemalt.

Ärikeeld Soomes on tegelik ettevõtlusvabaduse riive, st isik ei või tegeleda ettevõtlusega, kus raamatupidamine on kohustuslik, olla äriühingu juhtorgani liige, tegevjuht ega juhtida äriühingut ka variisikute kaudu. Ärikeelu kehtestab prokuröri nõudmisel kohus. Ärikeeld määratakse reeglina isikule, kes mõistetakse süüdi majandusalastes süütegudes, nagu näiteks maksude maksmisest kõrvalehoidumise, raamatupidamise kohustuse rikkumise ja vara varjamise eest. Samas ei ole siin otseselt tegemist karistusõigusliku tegutsemiskeeluga, vaid pigem administratiivse nn korra tagamise abinõuga, kuigi keelu kehtestamisega seonduvad karistusõiguslikud elemendid. Ärikeeld võidakse määrata kõigile äriühingu juhtimises osalevatele isikutele, nende ametlikust positsioonist sõltumata, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjatele.

Ärikeelu kestus on vähemalt kolm aastat ja maksimaalselt 7 aastat. Ka praktikas on esinenud mitmeid juhtumeid, kus ärikeeluks on kehtestatud maksimum 7 aastat (keskmine ärikeelu pikkus umbes 4,2 aastat). Väärib ka märkimist, et algselt kehtis ärikeeld ainult Soomes, kuid alates 1. jaanuarist 2007 on ärikeelu geograafilist ulatust laiendatud selliselt, et Soomes ärikeelu saanud isik ei või Soomes ettevõtlusega tegelda ka välismaist äriühingut nn vaheühinguna kasutades. Aastas määratakse Soomes umbes 200 ärikeeldu, neist praegusel hetkel kehtib umbes 900 ärikeeldu.

Kokkuvõtteks nendin, et Soome ärikeeld on oma iseloomult ja sisult Eesti ärikeelust erinev. Tegemist on rohkem Eesti tegutsemiskeelule sarnase institutsiooniga, kuid mis ei ole sisuliselt siiski karistusõiguslik lisakaristus, vaid iseseisev sanktsioon. Ka sisult on ärikeeld Soomes laiem, hõlmates kogu äritegevuse, sealhulgas äriühingu juhtimise ja seda nii otseselt kui kaudselt. Näiteks kui Soomes ärikeelu saanud isik asutab ja juhib Eestis äriühingut, mille tegevus on suunatud Soomele, on tegemist Soome siseriikliku seaduse rikkumisega.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. May 2009, 12:05
Otsi:

Ava täpsem otsing