Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis tuleb lõpetada jäätmete ladestamine

    Selleks, et saaks prügi ladestada euronõudeid järgides, on riik doteerinud 90% ulatuses uute prügilate ehitust. See muidu ühiskonnale positiivne otsus on aga ajapikku kaasa toonud olukorra, kus jäätmekäitluse uued, veelgi paremad tehnoloogiad ei ole võrdses konkurentsisituatsioonis, sest kõigile ei saa ju sedasi raha lihtsalt kinkida.
    Poliitika mõju tagajärg - riigi keskkonnainvesteeringute keskus plaanib jätkata uute prügilate ehitusi ja võib lisada kamaluga tasuta raha ka olemasolevate infrastruktuuri laiendamiseks. Raiskame sellega mõttetult raha, maad ja ühte energeetilist või keemilist toorainet, mida mujal osatakse vääristada.
    Euroopa parimates riikides saavutatakse reaalselt olmejäätmete 70-90% taaskasutamine. Tehnoloogiliselt on võimalik ka ilma dotatsioonideta 1000kroonisest prügila ladestustasu tonni maksumusest tunduvalt odavama hinnaga muuta orgaanilistes jäätmetes sisalduv energeetiline potentsiaal soojuseks, elektriks, süsinikdioksiidiks või metaaniks, veeauruks, osalt taaskasutatavateks ja osalt ladestatavateks mineraalseteks jääkideks ning kompostiks või kasvusubstraadiks. Seega, ladestamine ei tohiks ka meil olla enam teema, millega ametnikke saab võluda. Kuid on.
    Poliitiliselt mugav on ka teine massiline jäätmekäitlusmeetod, s.o Iru põletustehas. Juba asjaolu, et Eesti Energia tegeleb projektiga, mis on tehnoloogiliste alternatiivide juures üüratult kallis ja seetõttu kõrgema riski ning suurima turumõjuga, annab aimdust, kuidas riik jäätmekäitlusse suhtub. Tunduvalt odavam on toota prügikütust.
    Esimene sellist kütust kasutav käitis on Kunda tsemenditehas, kelle 2010. aasta vajaduste katmiseks kulub umbes 20% kõigist Eesti olmejäätmetest. Ülejäänule oleks potentsiaali paaril väiksemal koostootmisjaamal, mis kokku toodaksid palju rohkem sooja- ja elektrienergiat kui Iru masspõletustehas.
    Tulevikutehnoloogia, mis juba Saksamaa või Inglismaa katsetehases on jõudnud turuletuleku faasi, tegeleb jäätmete keemilise töötlusega. See tulevik on lähemal, kui arvatakse, ja need tehnoloogiad võimaldavad toota saadusi, mis on elektri või soojuse müügist kordades kasulikumad. Ja võimaldavad eemalduda prügi ladestamisest või põletamisest. Eestis on õigete otsuste puhul võimalik olmejäätmete ladustamine lähema viie aastaga lõpetada. Seda juhul, kui valitsus lõpetab prügilate ehituse doteerimise.
    Doteerimise lõppemisel tõuseks europrügilate väravas võetav tasu umbes 1000 kroonini tonni eest, mis peaks katma ladestamise reaalsed kulud. Selle hinna juures tekiks kiire surve jäätmete erinevate taaskasutusrajatiste ehitamiseks. See tagaks konkurentsi tekke ka prügi lõpptöötluse turul.
    Eesti jäätmekäitlussüsteem on aga ülereguleeritud ja kaugel turumajanduse reeglitest. Nagu eespool Kunda näitena kirjas, on jutt, et Eestis pole prügi kuhugi panna, vale. Põhjendus on hea, et saada uut tükikest riigipirukast.
    Niikaua, kuni turg on riigi rahaga ja poliitiliste kokkulepetega moonutatud ja säilivad doteeritud ladestamistasud ning miski ei soosi uute tehnoloogiate turuletulekut, jääbki meil kuulata vaid uute prügilate asutamise vajaduse nutujuttu ja masspõletuse idealiseeritud propagandat.
    Ja kummalised nõudmised, et käitlejale tuleb tagada turg ehk varustatus jäätmetega. See on liikumine riigikapitalismi suunas, mis toidab monopolismi ja hinnatõusu.
    Autor: Tommy Biene
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.