Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimesed on hüpanud ratsule
Meeleolud on muutlikud. Alles eelmisel nädalal teatasid USA Föderaalreservi juht Ben Bernanke ja armee analüütikuid, et majandus hakkab paranema alles aasta lõpus ning suuremat sorti lipuheiskamisi ning rõõmsat paraadi lähiajaks ei ennustatud. Aga nagu öeldud, meeleolud on muutlikud.
Esmaspäeval teatas Barklays Capitali strateeg Barry Knapp, et ilmselt lõppes langus juba aprillis ning nüüd võime istuda sooja tõusutooli. Seda toetas ka Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet sõnavõtuga teistele keskpankade juhtidele, et mitmed suured majandused on juba kõige madalamast põhjast läbi sõitnud ning vajutavad mäkketõusuks gaasipedaali juba mõnda aega.
Ilmselgelt, mida enam hakkab ilmnema nö "rohelisi hüppeid" (green shoots), seda enam on põhjust hakata lootma, et tõesti mingil ajal ületab roheliseks hüpatud ala punaseks kukutut, mida ilmselt võikski juba tõusuks lugema hakata.
Üheks helgeks märgiks (lisaks viimatisele aktsiarallile) saab olema USA pankade katse kaasata 76,4 miljardit USA dollarit pärast stressitesti tulemuste avaldamist ning 36,3 miljardit sellest on plaanis otsida lojaalsetelt investoritelt.
Ühest küljest tähendab see aktsiamüügi õnnestumise korral, et finantssüsteem hakkab tasapisi taas pead kandma tänu tugevnenud positsioonidele. Teisalt tähendab see suuremat rahakäivet ka pankade endi vahel.
Aktsia- ja võlakirjaemissioone korraldavad investeerimispangad koguvad aktsiooniga ilmselt rekordilise summa teenustasude näol, sest nii suurt emissioonide kontsentreerumist pole vähemalt Financial Timesi andmetel varem olnud.
Seda juhul, kui kõrvale jätta eelmise aasta aprillist juunini väldanud suurem kapitalikorje, millega teenustasusid kogunes veidi enam kui 20 finantsettevõtte taskutest 845 miljoni dollari eest.
Ja kapitali aktsiaemissiooniga ei lisa mitte ainult kuulsamad USA pangad. On väga julgustav näha, et kindlus on kasvanud ka väljaspool finantssektorit.
Nimelt on riigi autotööstuse ilmselt ainus ellujääja Ford Motor avaldanud, et plaanib turult juurde hankida 1,7 kuni 2 miljardit dollarit, müües 300 miljonit uut aktsiat ning seda juba üsna pea.
Lisaks on kavas lasta kirjutada üritust korraldavatele pankadele 45 miljonile aktsiale 30päevase tähtajaga ostuoptsioonid (võimalus osta 30 päeva pärast aktsiad ettemääratud hinnaga, misjärel saab nad turul kõrgema hinnaga maha müüa, juhul kui aktsia hind on vahepeal kerkinud).
Arveid aktsiate transportimisest investoriteni saavad trükkima hakata Wall Streeti suuremad - Citigroup, Goldman Sachs, JPMorgan Chase ja Morgan Stanley, kes kõik emissiooni korraldavad.
Esimeste julgemate edu on tegelikult andnud innustust küll. Morgan Stanely sai eelmisel neljapäeval ettevõtmisega juba hakkama ning suutis turult haarata 8 miljardit dollarit aktsiates ja võlakirjades, mida oli oodatust 60 protsenti enam.
Pank müüs 168 miljonit aktsiat hinnaga 24 dollarit tükist.
Ka Wells Fargo müüs 392,2 miljonit aktsiat hinnaga 22 dollarit ning kogus sellega 8,6 miljardit dollarit.
Ka see oli oodatust 43 protsenti enam ning üllatas muu hulgas panga finantsjuht Howard Atkinsit, kes täheldas, et nõudlus kukkus välja märkimisväärselt suur, mis on tema sõnulgi erakordne.
Aktsiate ja võlakirjade müügid näitavad ju ka muud, kui lihtsalt püüet raha juurde hankida, sest valitsus nii nõuab. See näitab, et ettevõtted ise on hakanud ennast rohkem usaldama ning usaldavad ka turgu - pole ju mõtet läbida terve kadalipp ja maksta vägevaid teenustasusid, kui pole oodata, et turg üritusega kaasa tuleb.
Samas on kaunis ilmne, et kui järgmised aktsiaemissioonid läbi kukuvad, viskab see turusentimendile ilmselt paraja sahmaka külma vett ning ajab rahakad taas vihma eest varju pugema.
Sadulasse hüppamine on päris julge samm, eriti kui pole lõpuni kindel, kas hobu on ikka rahulik kodustatud setukas või metsik mustang. Kuigi tundub, et vist ikka on kodune pruunikas.