Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Prügi tuleb sorteerida õigesti

Katrin Rannama 13. mai 2009, 00:00

Euroopaliku jäätmehierarhia esimese prioriteedi, jäätmekoguste vähendamise propageerimine mõjub praegu veel kui hane selga vesi. Seetõttu tuleb tegeleda tagajärgedega ehk tarbimisühiskonna üha suurenevate jäätmekoguste käitlemisega ja seda viisil, mis säästab keskkonda kõige enam. Praeguste tehnoloogiliste võimaluste juures on selleks jäätmete sortimine ja taaskasutusse suunamine.

Aasta 2008 algas suure prügipaanikaga, mille tulemusena pole vist Eestimaal inimest, kes ei teaks, et prügi (ehk jäätmeid) peab sorteerima. Palju on kirjutatud teemal, kuidas jäätmeid sorteerida, kuid vähe sellest, miks me seda teeme ja mis sorteeritud jäätmetest edasi saab.

Jäätmete sortimisel tekkekohas (loe: kodus) on mitu olulist põhjust. Esimene ja kõige tähtsam põhjus on meie tervis ja puhas elukeskkond. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed ja probleemtooted (vana ja kasutuskõlbmatu kodutehnika, vanarehvid jne), sest nende keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele.

Teiseks on see keskkonnasõbralik tegu, sest sorteerimine tagab jäätmete puhta kvaliteedi, mis võimaldab nende taaskasutamise. Vanapaber, biolagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed) ja pakendid on väga hea taaskasutusväärtusega materjalid.

Kolmas oluline põhjus on see, et olmejäätmete sorteerimisega on võimalik saavutada rahaline kokkuhoid, sest näiteks paberikonteineri tühjendus on poole odavam kui sama suure olmejäätmete konteineri tühjendus ja pakendid (mis moodustavad olmejäätmetest kuni 60%) saab avalikesse konteineritesse viia tasuta.

Eraldi kogutud vanapaber viiakse sorteerimisjaama järelsortimisele.

Sobiv materjal pressitakse ning transporditakse taaskasutusse. Väike osa paberi- ja papijääkidest, peamiselt kaupluste pakkejäägid ja trükimajade tööstusjäägid viiakse Räpina paberivabrikusse, kus valmistatakse tarbepaberit ja sellest omakorda joonistusplokke jms. Räpina paberivabrikusse suunatakse vähesel määral ka vanad ajalehed ja ajakirjad. Vanapaber, mida Eestis ümber töödelda ei ole võimalik, sorteeritakse paberitüüpide alusel, pakendatakse ja müüakse välismaale. Pappi ja paberit töödeldakse ning sellest toodetakse ajalehepaberit, pehmepaberit, lainepappi, soojusvilla jms.

Pakendite kogumiseks on avalikud pakendikonteinerid.

Klaasijäätmetest toodetakse uusi pudeleid ja purke, kasutatakse ka klaasvilla tootmiseks.

Pandimärgita pakendid (metallist, joogikartongist, plastist) tuleb viia avalikesse segapakendi konteineritesse või jäätmejaama. Mida kuivem ja puhtam on pakendite ja pakendijäätmete materjal, seda paremini ta säilib, seetõttu peaks vajadusel pakendi enne konteinerisse viimist kergelt seest loputama. Kuid pakendite sorteerimisel tuleks lähtuda mõistlikkuse printsiibist - kui pakend on tugevalt määrdunud ning selle puhtaks saamiseks peaks kasutama kuuma vett ja pesuvahendit, siis on mõistlikum panna see olmeprügisse.

Biolagunevad jäätmed on tahked toidujäätmed, pabersalvrätikud, kohvifiltrid, teepakid, toalilled ja muld, aia- ja pargijäätmed (lehed, niidetud muru jm).

Tallinna linnas eraldi kogutud biolagunevad jäätmed viiakse Tallinna Prügilasse kompostimisele. Kompostimise tulemusena saadakse kvaliteetne kompost, mida saab edukalt kasutada haljastuses.

Biolagunevaid jäätmeid võib kompostida ka oma kinnistul, aia- ja pargijäätmeid lahtiselt aunas ja toidujäätmeid kinnises kompostris. Kompostimine võimaldab koduses majapidamises tekkivatest toidu- ja aiajäätmetest kergesti valmistada kompostmulda, mida saab kasutada aiamulla omaduste parandamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing