Eesti SKP vähenes 15,6%

13. mai 2009, 09:01

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP)
vähenes esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 15,6%, teatas
statistikaamet.

SKP vähenes neljandat kvartalit järjest. 2008. aasta IV kvartalis vähenes SKP 9,7%. Võrreldes IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP esimeses kvartalis 6,5%.

Lisandväärtus vähenes enamikul tegevusaladel. Tegevusalade, mille lisandväärtus kasvas, mõju SKP-le on väike, teatas statistikaamet.

SKP vähenemist mõjutas kõige enam töötleva tööstuse, ehituse ning jae- ja hulgikaubanduse lisandväärtuse järsk vähenemine. Töötlevas tööstuses vähenes lisandväärtus kõikidel tegevusaladel seoses jätkuvalt väikese siseturu nõudluse ja sellest tulenevalt tellimuste vähenemisega. Samuti vähenes töötleva tööstuse toodangu eksport nõrga välisnõudluse tõttu. Ehituse lisandväärtuse kiiret vähenemist põhjustas eluruumide ehitusmahu kiire vähenemine.

Finantsvahenduses loodud lisandväärtuse vähenemine süvenes I kvartalis tegevusala ettevõtete teenustasutulude ning finants- ja intressitulude olulise vähenemise tõttu.

Seoses madala tootmis- ja tarbimisaktiivsusega jätkus reaalarvestuses tootemaksude laekumise vähenemine. Samas, tootemaksude laekumine nominaalarvestuses suurenes tänu möödunud aasta I kvartali madalale aktsiisimaksude laekumise baasile.

Lätis -18%, Leedus -12,6%
Läti statistikaameti esialgsel hinnangul kahanes Läti SKP selle aasta esimeses kvartalis läinud aasta sama perioodiga võrreldes 18%, mis on suurim langus kogu Euroopa Liidus. "See kinnitab, et lõunanaabrite juures on asjad nii kehvad, kui võis karta, paranemist ei ole hetkel näha," kommenteeris üleeile avaldatud numbrit Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri. Swedbank on prognoosinud Läti SKP miinuseks tänavu 15%, Lauri sõnul ei saa välistada ka suuremat langust.

Leedu SKP kahanes esimeses kvartalis 12,6%. "Numbrid näitavad selgelt, et Leedu majanduse olukord on väga raske ning see on ühtlasi selge märk, et väga nõrka esimest kvartalit on oodata ka Lätis ja Eestis," analüüsis Danske Bank aprilli lõpus avaldatud tulemust.

Leedu rahandusministeeriumi hinnangul kahaneb Leedu majandus tänavu 10,5%. Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi järgi kahaneb Soome SKP tänavu 4,7% ja Rootsi SKP 4%.

Kasv Eestis viimati aasta eest
Eelmise aasta esimeses kvartalis oli Eesti majanduskasv 0,2%, teises kvartalis -1,1%, kolmandas kvartalis -3,5% ja neljandas kvartalis -9,7%.
Esmakordselt alates 1995. aastast vähenes neljandas kvartalis SKP ka jooksevhindades (4,7%). Eelmise aasta viimases kvartalis mõjutas SKPd oluliselt sisemajanduse nõudluse vähenemine 14,8% võrra. Nõudluse peamiste komponentide – kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste ja kapitali kogumahutuse põhivarasse – vähenemine kiirenes.

Koos sisemajanduse nõudluse vähenemisega vähenes mullu neljandas kvartalis reaalarvestuses ka kaupade ja teenuste import (11,9%).

Peaminister Andrus Ansip selgitas majanduslangust 13. veebruaril Äripäevale ekspordi vähenemisega. "Põhiliselt mõjutas Eesti SKP kahanemist möödunud aasta neljandas kvartalis ekspordi vähenemine. Kui vaadata, mis toimub Eesti põhilistel eksportturgudel, siis taoline langus üllatav ei ole," ütles ta.

Vitsur ennustas langemise jätkumist
Majandusekspert Heido Vitsur ütles IV kvartali majanduskasvu avalikuks tulemise järel, et langemine saab ainult jätkuda. "Pole ühtegi asja, mis trendi muutumist ennustaks. IV kvartal on olnud kiirenevalt halvenev ja ka jaanuaris murdumist ei olnud. Ainult langemise kiirus võib muutuda," rääkis ta toona.
Vitsur lisas, et põhi sõltub sellest, kas suudame käivitada deflatsiooni ehk kulutuste tase mõistlikuks alandada. "Kui me ei suuda seda teha, siis kukume veel. Võtmeküsimus on kulude tase eksportival tööstusel," märkis ta veebruaris.

Ka SEB analüütik Ruta Arumäe ütles toona IV kvartali tulemuse kohta, et aasta esimeselt kvartalilt ta paremaid numbreid ei oota. "Võtmeküsimuseks majanduse taastumiseks on meie konkurentsivõime taastamine," kinnitas ta. "Kui on suutlikkust, siis paremaid ja maailmas müüvamaid tooteid arendada; kui ei ole suutlikkust midagi uut ja läbilöögivõimelist teha, siis vanu asju odavamate hindadega müüa," lisas Arumäe.

Üle poole lugejaist ennustas vahemikku 10-14%
Eile aripaev.ee lehel majanduslanguse teemalisele küsitlusele vastanutest pakkus 53%, et SKP kukub 10-14%. Täpselt veerand uskus selleks protsendiks 15-20. Vähem kui kümneprotsendist majanduse kukkumist ennustas 15% vastanuist, samas kui kuus protsenti arvas, et majanduslangus ületab 20% piiri.

Tele2 Eesti juhatuse esimees Toomas Tiivel ütles eile, et I kvartali majanduslangus on suurem kui IV kvartalis, kuid edaspidi on lootust juba paremusele. Sama uskus ka ES Sadolin ASi peadirektor Piret Minn, kelle sõnul võivad II kvartali numbrid olla paremad.

Veebruaris teatas Eesti Pank, et nende erakorralise põhiprognoosi alusel on SKP kasv tänavu -5,5% ja järgmisel aastal 1%. Keskpanga riskiprognoosi alusel on sel aastal kasvuks -8,9% ja järgmisel -3,5%. Samas ennustas SEB veebruaris, et Eesti SKP kahaneb tänavu 10% ning järgmisel aastal 2,3%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2009, 17:00
Otsi:

Ava täpsem otsing