Tänuväärne väetis ja tõsine reostaja: sõnnik

13. mai 2009, 08:35

2010. aastaks peavad farmide sõnnikuhoidlad
vastama euronõuetele. Praegu on paljud neist vaatamata makstud toetustele korda
tegemata ning reostavad eralduva lämmastiku, fosfori, metaani ja CO2-ga
keskkonda.

Eestimaa Looduse Fondi mereprogrammi eutrofeerumiseksperdi Kristjan Piirimäe sõnul on nii sõnnikuhoidlate kui ka üldse põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidega viimase kümne aasta jooksul palju tegeletud.

"Eurotoetused on suured ning võib küll öelda, et olukord on tänu neile mõne aastaga ka paranenud," kinnitab ta. "Kuid siiski ei vasta veel paljud sõnnikuhoidlad ja laudad nõuetele ning võib öelda, et kõige suuremaks siseveekogude reostusallikaks ongi just põllumajandusettevõtted."

Piirmäe tõdes, et probleem on tõsine, sest kuigi on olemas nõuded sõnniku käitlemiseks, näitab tegelikkus, et neid alati ei täideta.

"Näiteks ladustatakse sõnnikut sageli suurtesse mahutitesse, kus seda hoitakse kuude kaupa," ütleb ta. "Sealt aga eraldub keskkonda lämmastikku ja fosforit, mis ongi põhilised saasteained jõgedes ja järvedes, põhjustades kallaste kinnikasvamist, sinivetikate vohamist ning kalade massilist hukkumist." Ta lisab, et selle tulemuseks on vähenenud kalasaak ning kohati juba tekkinud probleemid joogivee kvaliteediga.

Saimre talu omanik Toivo Teng ütleb, et tema talumajapidamisega seotud firmad on lõpetanud uute hoidlate ehituse ja rekonstrueerinud ühe vana hoidla.

Eesti põlduri panus reostamisse on väike
"Need ehitused on kokku läinud maksma 7-8 miljonit krooni," räägib ta. "Hoidlate ehitust ja rekonstrueerimist on kaasrahastanud EL PRIA kaudu nelja miljoni krooniga," selgitab ta.

Teng kinnitas, et praeguseks on Saimre farmides keskkonnanõuded täidetud. "Arvan, et need, kes pakutud võimalusi ei kasutanud, lähevad teadlikult välja sellele, et lõpetavad tootmise 2010. aastaks," usub ta. "Praeguses olukorras, kus tootmise omahind on kõrgem kui müügihind ja panga tugi puudub, ei ole võimalik selliseid ehitusi püstitada."

Teng rääkis, et nende mitmetes firmades pole olnud keskkonnaprobleeme sõnniku hoiustamise ega laotamisega põllule, küll aga haisu levikuga sigala territooriumilt külasse.

Torma POÜ ehitas omavahendite ja 2004-2006 aasta taotlusvoorus saadud miljoni krooni suuruse toetuse najal oma 600pealise lüpsifarmi jaoks läga- ja sõnnikuhoidla valmis kahe aasta eest. Kogu kupatus läks maksma viis miljonit krooni ja koosneb kahest lägamahutist ning tahkesõnniku hoidlast. Esimestesse läheb lüpsilaudast tulev paks ja peenike, teise paigutatakse vasika- ja noorloomalaudast tulev sõnnik.

Torma farmitöölised olid aprillis ametis kokku 15 700 m3 läga mahutava hoidla sisu põllurammu jaoks õigesse konsistentsi mikserdamise ja põldudele vedamisega.

Sõnniku laotamine kestab aprillist novembrini
Kuna seadused lubavad sitta põllule vedada vaid ajavahemikus 1. aprillist 1. novembrini, hoidlas tohib seda säilitada aga vaid maksimaalselt kaheksa kuud, siis peab talve jooksul kogunev loomasõnnik mahutitesse ära mahtuma. Aastas toodavad Torma lehmad 24 000 m3 läga ja 600 tonni tahket sõnnikut. Põhiline sõnnikulaotamise hooaeg ongi kevadel, mil põllurammu saab kohe pärast laotamist pinnasesse kultiveerida ja sügisese künni ajal. Kui vaja, veetakse läga põldudele ka suvel - rohumaadele kohe pärast niitmist.

Ettevõtte juhataja Ahto Vili sõnul on iseäranis praegusel, põllumehe jaoks kitsal ajal sõnnik, eriti mahutitesse kogutav läga ehk rahvakeeli virts vägagi tänuväärne väetis. Oluline on seejuures, et kiiresti lenduvate komponentidega põlluramm kohe pärast laotamist mulda saaks kobestatud.

"Läga on põllule tahkest sõnnikust kasulikum, sest viimane peab vähemalt kuus kuud hoidlas seisma, kuid selle aja jooksul lendub ollusest palju kasulikke aineid minema," selgitab Vili, lisades, et mitut puhku põllumehe õlule asetada tahetud metaanireostuse tasu ehk nn lehmapeerumaks tooks loomapidajale topeltkahju - haisuna eralduv biogaas oleks kokku kogumise järel tänuväärne kütus elektri ja soojuse koostootmisjaamale.

Toetustest jääb kõigi hoidlate remontimiseks väheseks

Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna põllumajanduskeskkonna büroo juhataja Katrin Ranniku sõnul ei ole ministeeriumil andmeid, et just põllumajandus oleks Eestis suurim veekogude reostaja.

"Kindlasti on väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisel veekogude keskkonnaseisundi juures oluline osa," märgib ta. "Küsimus on selles, millega võrrelda."

Näiteks kasutatakse praegu üha rohkem väetisi. "Suurenev kasutamine ei pruugi aga ilmtingimata paha olla," ütles Rannik. "Võrreldes nõukogudeaegse tootmisega, kasutatakse väetisi ikkagi tunduvalt vähem. Lisaks on vahepeal edasi arenenud ka tehnoloogia, mille puhul arvestatakse järjest enam keskkonnahoiuga."

Põllumajandusministeeriumil puuduvad täpsed andmed, millistes firmades on sõnnikuhoidlad veel korda tegemata ja kui palju tegelikult selliseid saastavaid firmasid Eestimaal tegutseb.

Abiraha õhutab majandama keskkonda säästvalt

Põllumehed saavad tänavu taotleda keskkonnasõbraliku majandamise (KSM) toetust kokku 300 miljoni krooni suuruses summas.

Toetust võib taotleda põllumajandusega tegelev FIE või juriidiline isik vähemalt ühe hektari suuruse põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse teravilja-, õli- ja kiukultuuri ning kaunvilja, rühvelkultuuri, köögiviljakultuuri ja aedmaasikat, samuti maa kohta, mida hoitakse mustkesas või mida kasutatakse kuni neljal järjestikusel aastal rohumaana.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse peamine eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ning kaitsta ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust.

Kõnealuse toetuse maksmisega hüvitatakse taotlejatele keskkonnasõbraliku majandamisega kaasnevad kulud ja selle rakendamise tõttu võimalik saamata jäänud tulu.

Toetuse taotlemisega kaasneb põllumajandustootjale viieaastane KSMi nõuete täitmise kohustus. Toetus hõlmab sisu ja hüvitise määra poolest kaht eri taset: põhitegevust ning põhi- ja lisategevust. Mahetoetuse taotlejad saavad taotleda sellel perioodil keskkonnasõbraliku majandamise põhitegevuse toetust.

Toetuse määr on ühe hektari toetusõigusliku maa kohta põhitegevuse nõuete järgimise eest 550 krooni aastas ning põhi- ja lisategevuse nõuete järgimise eest kokku 900 krooni aastas.

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus on eelarveliselt Eesti maaelu arengukava 2007-2013 põllumajandusliku keskkonnatoetuse suurim meede.

PRIA kaudu makstav mahetootmise toetus laieneb tänavu ka mahetunnustatuna peetavate loomade, lindude ja mesilaste kohta.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
13. May 2009, 08:35
Otsi:

Ava täpsem otsing