Osaleme Saksa-Rootsi debatis

Mõnusaid valikuid enam pole. Läänes peetakse devalveerimist aina enam üheks võimaluseks, kuidas Eesti majandus kriisist välja upitada. Selle lahenduse puhul on üks peamine miinus eurodes laenu võtnud ettevõtete ja inimeste sattumine üliraskesse olukorda.

Saksamaa kommertspank Deutsche Bank tegi hiljuti ettepaneku, et devalveerimise riski peaksid Balti riikides enda kanda võtma pangad.

Ehk kõik erasektori (ettevõtete ja majapidamiste) eurolaenud tuleks arvestada ümber kohalikku valuutasse, mis järel saaks valuuta devalveerida ilma hullemate tagajärgedeta laenuvõtjate jaoks. Kulud kannaks Deutsche Banki pakkumise kohaselt peamiselt valitsused, kes maksaksid pankadele suuremad kahjud kinni, kuigi osa kuludest jääks ka finantsasutuste kanda. Kui kroon kaotaks väärtusest 15 protsenti - number, millega Saksa pank opereerib - siis läheks see maksma 2,1 miljardit eurot.

Eesti pangad vastasid oma kommentaarides, et laenajal poleks sellisest lahendusest aga suurt tulu, sest see tekitaks terava nõudluse krooni järele ja tõstaks kohe kõrgele intressid, mis praegu sõltuvad langenud Euriborist. Praegugi on laenajate jaoks kroonilaen palju kõrgema intressiga kui eurodes võetud laen.

Äripäev kutsub nüüd üles ka meie valitsust ja keskpanka sel teemal seisukohta kujundama. Pankadel on Saksa kolleegide ettepanekule tõsised vastuargumendid, kuid pangad on selgelt ka ise huvitatud sellest, et meil ei läheks laenude konverteerimiseks.

Toimetus usub, et maailma finantskoridorides - Euroopa pankades ja rahvusvahelistes organisatsioonides - diskussioon sel teemal käib. Eesti võiks anda teada oma vaated, kas ja kuidas kavatseme oma laenajaid vajadusel toetada.

Laiemalt on küsimus selles, kes peaks viimaste aastate laenupeo kinni maksma. Nagu ka Deutsche Bank oma raportis tunnistab, tekib küsimus, miks peaks maksumaksja võtma enda õlgadele nende laenajate hädad, kes viimastel aastatel üle võimete krediiti võtsid. Saksa kommertspanga vastus oma küsimusele on see, et teised lahendused oleksid lihtsalt veelgi kulukamad.

Äripäev nõustub põhimõtteliselt sellega, et osa viimaste aastate peo arvest peaks kinni maksma pangad. Ühelt poolt on õigus Rootsi majanduslehe Dagens Industri analüütikul Gunnar Örnil, kes märkis juba jaanuaris, et Rootsi pangad, mis Balti riikides täidavad sisuliselt keskpanga rolli, on käitunud vastutustundetult ning peavad selle eest maksma.

Samas ei ole pankade destabiliseerimine kellegi huvides - see on ka üks põhjus, miks Deutsche Banki arvates võiks denomineerimise peamiselt kinni maksta suhteliselt väikse laenukoormusega valitsused.

Just eurolaenude kroonidesse panek peaks panga sõnul aitama parandada inimeste laenuvõimet ja seega toetama ka panku. Seega mõtleme veel ka meie riigi tasandil, mis võimalused meie ees on.