Pensionifondid teenivad taas inimestele tulu

Ajal, mil riik on otsustanud peatada juunist sissemaksed teise sambasse, näitavad nood head tõusutrendi. Teise samba fondidega on plussis juba pooled esimeses, teises ja kolmandas voorus ehk 2002. ja 2003. aastal liitunud inimestest. Kõige paremas seisus on investorid, kes liitusid esimeses voorus ja valisid fondi LHV Dünaamilised Võlakirjad. Ka kolmanda samba investeeringud on paljudel üle pika aja taas "rohelises".

Reaktsioonina mullusele verelaskmisele börsidel jätsid inimesed oma pensioniinvesteeringute jälgimise.

Ka kullerfirma D2D finantsjuht Agri Kask nentis, et viimasel ajal ei ole ta oma pensionifondi investeeringut vaadanud. "Mis neist miinustest seal ikka vaadata," põhjendas ta.

"Mul ei ole plaanis teise samba lepingut peatada," teatas Kask samas, sest kaks protsenti, mis igakuisest palgast pensionifondi tiksub, ei mõjuta tema toimetulekut. "Pikas perspektiivis arvan, et miinusesse ei jää, las tiksub raha katkemata edasi."

Ka Uus Maa Kinnisvarakonsultatsioonide tegevdirektor Andres Hall tunnistas, et ei ole viimasel ajal oma pensioniinvesteeringuid vaadanud. "Ei jälgi väga tihti," nentis ta. Hallil on vabatahtlik pensionisammas tehtud LHVs, kus ta saab seda internetikeskkonnas vaadata, aga kahjuks on ta oma paroolid unustanud. Kohustuslikku pensioni kogub ta Swedbankis.

Viimati vaatas Hall fondide seisu veebruaris, kui täitis tuludeklaratsiooni. "Siis oli see pilt minu jaoks normaalne. Mälu järgi öelduna olin mõlema samba puhul absoluutsummana väikeses plussis, arvestamata inflatsiooni. Pigem oli seis isegi hea, võrreldes konkurentidega," rääkis Hall veidi lähemalt.

"See on kuidagi kauge tulevik," põhjendas Hall mittevaatamist. "Ma olen püüdnud elada selle mõtte järgi, et asjad, mida ma muuta ei saa, nende pärast ma väga ei muretse. Pensionifondi tootlust ma ise väga palju muuta ei saa, sellepärast ma endale sellega mingit muret ja vaeva ei tekita," lisas ta.

"Praegu ei muuda midagi, võib-olla sügisel, kui otsuse tegemise aeg kätte jõuab, tuleb midagi ümber mõelda. Aga sinnamaani on veel aega," kommenteeris Hall, mida ta kavatseb teise samba maksetega teha.

Hall tõdes, et üks variant oleks suunata juunist teise samba maksed ümber kolmandasse sambasse, aga kuna töötuskindlustusmakse kõikide eelduste kohaselt tõuseb, siis ta ei näe sel erilist mõtet.

MicroLink Eesti arendusjuht Märt Ridala ütles, et umbes kuu aega tagasi, kui ta oma internetipangas kohustusliku pensionifondi seisu vaatas, oli tema viimase aasta tootlus väga negatiivne. Ta ei mäletanud täpselt, millal ta fondiga liitus, aga umbes 3-4 aastat tagasi.

"Ei, mina ei jätka. Ilma riigi osaluseta ei ole küll mõtet raha pensionifondi investeerida. Siis juba panna sinna, kus tootlus ja risk on täiesti sarnased, aga tegemist on likviidse investeeringuga, kust raha kätte saab, kui vaja," vastas Ridala küsimusele, kas ta jätkab sissemakseid teise sambasse.

Kuna Webmedia juhi Taavi Kotka sõnul peaks nn pensioni põhiosa kindlustama tema praegune põhitöö, siis tunnistas ta, et ei ole viimasel ajal vaadanud oma pensionisamba investeeringute tootlust.

Swedbanki K3 pensionifond on Kotka sõnul ainus, kuhu ta Eestis investeerinud on. "Täpselt ei mäleta, aga tegin selle valiku suhteliselt kohe, kui teenus turule tuli," märkis ta.

"Mulle meeldib see distsipliin, mis sunnib inimesi osa oma teenistusest tuleviku nimel säästma, ja mul on väga kahju, kui see ära kaob. Iseenesest usun, et väga suur osa inimestest ikkagi jätkab teise sambasse investeerimist," rääkis Kotka.

LHV Varahalduse juht Mihkel Oja kinnitas, et tõus börsidel viimasel kahel kuul on tõstnud ka pensionivara väärtust ja kindlasti on hindades kõvasti tõusuruumi.

"Praeguselt hinnatasemetelt on veel kõvasti tõusuruumi, kui globaalne majandus jätkab tervenemise märkide näitamist," rääkis Oja.

Oja sõnul tegid nende pensionifondid oma põhja mullu 22. novembril. "Alates sellest ajast on fondiosakute väärtused kõige konservatiivsema fondi puhul tõusnud 8,2 protsenti ja kolmanda samba fondi puhul 19,8 protsenti," märkis Oja.

Oja kinnitas, et LHV investeeringute portfellid on "terved" ja sellised, nagu fondijuht neid näha sooviks. "Eks fondide tootlused sõltuvad kõvasti väärtpaberiturgude liikumisest, kuid LHV-l on plaan riske vähendada, kui väärtpaberiturgudel peaks uuesti langus algama," lubas ta.

Neil, kes ei soovi teha raha kogumises pausi ajal, mil väärtpaberiturud on kukkunud ja investeerida saab madalate hindade juures, tasuks Oja soovitusel investeerida kolmandasse sambasse. "Kui inimene soovib teise sambasse kogumist järgmisest aastast jätkata, siis sellel aastal ei ole see võimalik ka parima tahtmise korral. Alternatiiviks on kolmas sammas," rääkis Oja.

LHV on Oja sõnul kuni 2009. aasta lõpuni ära kaotanud kolmandasse sambasse sisenemise tasu.

Ma ei prognoosi lähema poole kuni aasta jooksul pensionifondide liikumist ainult tõusvas joones. Aktsiaturul on küll palju positiivsem meeleolu kui pool aastat tagasi, kuid vähem informatsiooni valdavad ning rohkem mineviku tootlust jälgivad investorid hoiavad turult kõrvale ning selle tõttu pole ülespoole suunatud liikumine nii võimas kui tõusvate turgude lõppfaasis. Loomulikult pole see ainus põhjus, kuid korrektsioonid lähema aasta jooksul on ilmselgelt võimalikud. Kui fondide tootlused kirjeldavad, kas fondi osaku hind on vaatlusperioodil langenud või tõusnud, siis oma pensionivara tegeliku käekäigu hindamine on oluliselt keerulisem, sest sissemaksed tehakse pika perioodi jooksul. Sellepärast sobib tootlus pigem fondi iseloomustama kui investori individuaalse edu või ebaõnne mõõdupuuks.

Kuigi esimeses kvartalis ületati madalpunkt, jäävad turud ikkagi kõikuvaks. Lühiajaliselt on aktsiaturu nägemus pigem neutraalne. Tõus ei tule kunagi otsejoonena ülespoole, kindlasti on perioode, kui turud langevad.

Viimased kolm kuud on nii aktsia- kui ka võlakirjaturud näidanud positiivset tootlust, mis on pensionikogujatele kindlasti hea uudis. Peab arvestama, et pensioni kogumine on pikaajaline protsess, noortel isegi üle 40 aasta, mistõttu ei tohiks liialt lühiajalisele tootlusele tähelepanu pöörata.

Pensionifondide ajaloost võib leida mitmeid kolmekuulisi perioode, kus tootlus on väga kõrge või väga madal, ja palju oleneb ka ajahetkest, mil tootlust vaadata. Vaatama peaks pikaajalist trendi ja selle kohaselt pensionikogujate vara kasvab.

Aluseks 10 000kroonise brutopalgaga töötaja, kellelt laekub igal kuul pensionisambasse 600 kr (2 + 4% brutopalgast). Raha laekumise päevaks on võetud see päev kuus, mil on emiteeritud kõige enam uusi fondiosakuid ehk päev, mil keskmine fondiomanik on kõige tõenäolisemalt osakud kontole saanud (viimane selline päev oli 20. aprill). Samas on arvestatud fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasusid, mistõttu on kehvemas seisus suuremate sisenemis- ja väljumiskuludega fondid. Edetabelisse pole kaasatud sel aastal turule toodud uusi fonde, mil ajalugu pole ja fondiosanikke vähe.