Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IMF jäi rahule Eesti rahanduspoliitikaga
Samas jäi mees kohtumise osas väga napisõnaliseks. "Tänane kohtumine kinnitas, et Eestil on valitsus, kes teab, mida teeb," sõnas Rosenberg eile. Ta lisas, et IMF pole see, kellele Eesti peaminister peaks lubadusi andma.
"Ma arvan, et tal (Ansipil - toim) on selge visioon, kuhu Eesti peab jõudma, ja meie toetame seda," sõnas IMFi delegatsiooni juht. Täpsemalt ei soovinud ta kohtumist kommenteerida. Rosenberg lisas, et räägib oma soovitustest ja hinnangutest esmaspäevasel pressikonverentsil, kuna delegatsioon peab veel enne numbritega tegelema ja rahandusministri ning keskpankuritega kohtuma.
Kohtumisel nentis Rosenberg, et organisatsioon jagab Eestiga sarnast arusaama, kuidas finantskriisis käituda. Ühiselt oldi seisukohal, et Eesti olusid ja finantssüsteemi arvestades on parim lahendus jätkata range eelarvepoliitikaga.
Küsimusele, kas IMF on Eesti suhtes positiivselt meelestatud, vastas Rosenberg: "Jah, absoluutselt!" Eesti seisu võrreldes teiste Balti riikidega ei soovinud Rosenberg kommenteerida. "Riike mulle võrrelda ei meeldi," ütles ta naerdes.
Et IMF soovib enne kõigi asjaosalistega kohtumist madalat profiili hoida, näitas Rosenbergi ehmunud küsimus oma kaaslastele autosse istudes: "Kuidas nad teadsid, et me siin oleme?"
Peaminister tunnistas, et Eesti koostöö IMFiga on olnud alati hea. "Tänu rangele eelarvepoliitikale ei vaja Eesti IMFi raha, kuid teie nõuanded on väga teretulnud. Nendega oleme arvestanud varem ja arvestame ka tulevikus," rõhutas ta.
Tutvustades Eesti rahanduspoliitilist olukorda, nentis peaminister, et veebruaris esitas valitsus riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra. Peaminister kinnitas, et töö riigi eelarvepositsiooni parandamisel jätkub. "Negatiivse mõju kõrval on kriis andnud meile võimaluse muuta avaliku sektori töö efektiivsemaks," ütles ta.
IMFi iga-aastane Eesti põhimissioon toimub kevaditi, mille järel valmib suvel ka IMFi raport hinnangutega Eesti kohta.