Öö muuseumides

Vaieldagu mulle vastu, aga julgen väita, et tänapäeva arvutihuviliste nooremate ja ka vanemate inimeste muuseumid, muusikapoed, kinod, raamatukogud ja kõik nende pakutav eksisteerib internetis. Või vähemalt teeb seda iga päevaga aina rohkem ja rohkem.

Kindlasti ei arva ma, et plaadid lähiajal müügilt kaoksid, raamatute trükkimine ära lõpetatakse või kinod uksed sulgeksid. Hoopis vastupidi. Nende väärtus tõuseb ja seda iga hetkega, kui internet oma võidukäiku teeb. Ja seda seepärast, et vanadel, väärikatel, nö elu näinud asjadel on hulga rohkem hinge sees kui uutel läikivatel, vana on ikka olnud väärikam ja hinnalisem.

Nii et veel natuke aastakümnete tolmu ja teie 90ndatel soetatud Queeni plaat või Miami Vice'i filmiseeria on ehk antikvariaadis müügil.

Tänaseks on vanast Volgast saanud uunikum ja rariteet, veneaegsest kettaga telefonist aga täielik haruldus. Ja niisamuti kasvab iga hetkega CDde, vinüülide, raamatute ning akvarelli järele lõhnavate kunstiteoste väärtus.

Seda kõike maailmas, kus internetist saab muusikat, filme, kunstiteoseid ja e-raamatuid üksnes elektrile kuluva raha eest vaadata-kuulata või alla laadida. Aega võtab viimane ka hulga vähem, kui vorsti-juustu pärast poejärjekorras seista.

Seega tasuks kõigil, kel tung näha lähiajal vanu, ehedaid haruldusi - tööriistu, maale, skulptuure ja muud eksponeerimiskõlblikku -, seada sammud laupäeval muuseumidesse. Teoks saab üle-eestiline Muuseumiöö.