Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Aafrika vulkaan purskab pesusooda koostisega laavat

15. mai 2009, 18:17

Ol Doinyo Lengai on vulkaan Ida-Aafrikas,
mis käitub väga veidralt. Kui tavalised vulkaanilised kivimid koosnevad
peamiselt silikaatseist mineraalidest, siis selle vulkaani laava meenutab
koostiselt pigem pesusoodat.

Laava on enamasti paks vedelik, mis kraatrist välja voolates hõõgub punakalt. Ol Doinyo Lengai laava on aga oluliselt madalama temperatuuriga must hästivoolav vedelik, mis muutub murenedes kiiresti valgeks. Sellisest laavast moodustunud kivimeid nimetatakse karbonatiidiks. Kuidas selline ebatavaline magma moodustub, on teadlastele siiani mõistatuseks. Nüüd on Ameerika teadlased jõudnud järeldusele, et põhjuseks on riftistumiseks nimetatav protsess, mis on tekitanud Ida-Aafrikasse hiiglasliku alangute ehk riftiorgude süsteemi.

Aafrika idaosa lõikab põhjast lõunasse riftivöönd, mis jätkub põhja pool Punase merena. Sellesse süsteemi kuulub ka alang, milles asub Surnumeri. Riftivöönd ulatub põhjas Süüriast kuni Mosambiigini lõunas. Aafrikas asuvad riftiorgudes sügavad ja piklikud järved Tanganjika ja Njassa. Ida-Aafrikas asuvad ka riftistumisega seotud vulkaanid. Neist suurim on Kilimanjaro, mis on ühtlasi ka kogu mandri kõrgeimaks punktiks.

Riftistumine on maakoore õhenemine ja rebenemine. Tekivad suured murrangud ja pangasmäestikud. Õhenenud maakoorest on magmal kergem läbi murda, mistõttu riftivööndid on sageli vulkaaniliselt aktiivsed. Riftistumise jätkudes mandriline maakoor rebeneb ning selle asemele tekib ookeaniline maakoor ning sünnib uus ja laienev ookean. Sellises staadiumis on hetkel Punane meri ning tõenäoliselt eraldub ka Ida-Aafrika miljonite aastate jooksul ülejäänud Aafrikast, nii nagu on varem eraldunud India, Madagaskar ja Araabia poolsaar.

New Mexico ülikooli vulkanoloogi Tobias Fischeri juhtimisel läbi viidud uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Nature. Teadlased uurisid vulkaani paljudest lõhedest pärit vulkaaniliste gaaside koostist ning leidsid selle olevat väga sarnase paljude ookeani põhjas asuvate vulkaanide omaga. Seega on vulkanism selles piirkonnas omandamas juba jooni, mis on iseloomulikud ookeanilisele vulkanismile.

Aga miks ei ole selle vulkaani laava tavaline silikaatne vedelik? Fischeri arvates on ka see seotud riftistumisega. Karbonatiitne magma on haruldane ning pääseb maakoorest läbi ainult siis, kui see on märkimisväärselt õhenenud. Ka karbonatiidi leiud mujal maailmas on olnud seotud riftistumisega. Eestile lähim karbonatiidi leiukoht asub Soomes Siilinjärvis, kus karbonatiiti kaevandatakse selle kõrge apatiidi sisalduse tõttu. Suured magmalise apatiidi leiukohad asuvad ka Venemaal Koola poolsaarel.

Karbonatiiti pole aga maakoore aluses litosfääris kuigi palju, mistõttu ei saaks kogu Ol Doinyo Lengai vulkaan sellest kivimist koosneda ning täpselt nii see ongi. Suur osa vulkaanist koosneb hoopis nefeliniidist, mis on samuti suhteliselt haruldane, kuid siiski silikaatseist mineraalidest koosnev kivim. Fischeri sõnul on näha, et karbonatiitne vulkanism on Ol Doinyo Lengais hääbumas ning asendumas nefeliniitse vulkanismiga.

Fischer võrdleb karbonatiiti naftaga , mis koguneb kuplilaadsete naftapüüniste ülaossa, moodustades seal õhukese läätse. Maakoore õhenedes avaneb karbonatiidile võimalus maapinnale tungida, kuid karbonatiidi väikse koguse tõttu asendub selline eksootiline vulkanism peagi tavapärasemaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2009, 19:23
Otsi:

Ava täpsem otsing