Martin Krupp kirjutas firmad elukaaslase nimele

15. mai 2009, 06:43

Samal ajal kui tekkis oht, et seadus keelab
pankrotihalduritel tehingud iseendaga, kirjutas mitmes skandaalses tehingus
osalenud pankrotihaldur Martin Krupp firmad elukaaslase nimele. Avalikkusele
tundmatu Eve Prinits sai muu seas nelja miljoni krooni eest Luterma (endine
Kalev) aktsiaid ja ärisuhte Edgar Savisaarega.

Eelnevalt puudus Edgar Savisaare skandaalses majatehingus osalenud pankrotihaldur Martin Krupi juhitavatel ettevõtetel üleüldse omanik. Ta kasutas ringskeemi, millega üks firma omas teist firmat, teine firma kolmandat ja kolmas esimest. Selline olukord on Eestis täiesti võimalik.

Eelmise aasta viimastel päevadel sai aga pankrotihaldur Krupi kontrollitava kontserni omanikuks Eve Prinitsa firma Leron Holding. Miks?

Kas see on kokkusattumus või mitte, aga Krupi juhitavate firmade omanikevahetusega samal ajal valmistati justiitsministeeriumis ette uut kohtutäiturite seadust, mis mõjutab oluliselt ka pankrotihaldurite ärilist tegevust. Aprillis riigikokku jõudnud seadusega soovitakse lõpetada olukord, kus pankrotihaldur saab iseendaga tehinguid teha. Siiani oli see vaid eetiline küsimus. Muudatustega keelatakse sõnaselgelt halduril teha pankrotivara arvel tehingud iseendaga, lähedaste ja seotud äriühingutega.

Samas pole Prinits ja Krupp uue seaduse mõttes "seotud isikud" (nad pole omavahel ei sugulased, abikaasad ja neil pole ühist majapidamist) ning sisuliselt saab Krupp seadusest kõrvale hiilida, teha tehinguid pankrotivaradega, kui ta ka juhtorganitest välja astub. Näiteks võib tema asemel juhatusse asuda kas Taimar Kepp, kes on väga mitmes Krupi alustatud firmade juhatuses, või siis Eve Prinits.

Prinits ja Krupp astusid mõlemad 2001. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda õppima. Prinitsat tundvate inimeste jutust koorub välja, et umbes viis-kuus aastat tagasi sai Prinitsast Martin Krupi elukaaslane. Samas räägitakse, et ühes korteris nad koos ei ela, nii Krupp kui ka Prinits elavad Stockmanni juures olevate tornmajade eri korterites. Samuti on teada, et 2004-2006 oli Prinits Tartu Ülikoolist lapsepuhkusel.

Krupi huvi pankrotivaradega tehinguid teha võib olla suurem, kuna ta on seni olnud pankrotihalduritest äriliselt üks aktiivsemaid. Samuti tegeleb avalikkusele tundmatule Eve Prinitsale kuuluv emafirma (mis nüüd omab kogu Krupi juhitavat ärivõrgustikku) pankrotivarade kokkuostmisega. Näiteks algatas Lääne politseiprefektuur paar aastat tagasi kriminaalasja, kuna Prinitsa firmale kuulusid pankrotivarad, mis kahjustasid keskkonda.

Prinits soovib, et Äripäev temast ei kirjutataks. Nii Krupp kui ka Prinits teatasid Äripäevale soovist nende pilte mitte avalikustada, kuna nad pole avaliku elu tegelased. Martin Krupp jätab vastamata küsimusele, miks Eve Prinitsa ettevõte sai Krupi juhitavate firmade omanikuks siis, kui hakkas küpsema uus kohtutäiturite seadus. "Te püstitate küsimused selliselt, et sellele ei saa vastata," ütleb Krupp.

Äripäev kirjutab Prinitsast ja Krupist, kuna neil on suur firmade võrgustik, mille eraisikust omanikke on üritatud kiivalt varajata. Kummalisel teel on hangitud mitme miljoni kroonine osalus kommivabrikus Kalev (Luterma), mis saadi aastaid tagasi sisuliselt kingitusena ehk 125 krooni eest. Krupp sidus end Savisaarte majaostu läbipaistmatu tehinguga ja Eve Prinits on nüüdsest Edgar Savisaare äripartner, kuna tal on Savisaare firmaga Fixor Invest kahasse ühisfirma Dalmonde. Lisaks on Martin Krupp Eesti kohtusüsteemi usaldusisik ehk pankrotihaldur.

Pankrotihaldurid on uute piirangute vastu
Pankrotihaldurite koja esimees Andres Hermeti jutust saab aru, et pankrotihaldurid on seadusemuudatuse peale tagajalgadel.

Probleem pole selles, et haldurid sooviksid pankrotivara kokku osta, vaid selles, et haldurid ostavad oma büroodest pankotiprotsessi ajal teenust (nt sekretäri, IT või raamatupidamise alast), mis soovitakse nüüd seadusega keelustada.

See teenuse ostmine on halduritele väga oluline, kuna sellega saavad nad endale pankrotivara arvelt rahavoogu tekitada, kas või mõni tuhat krooni kuus, kuna tasu saavad nad alles pankrotivarade müügi järel.

"Isegi mõtlen, et kui selline seadus jõustub, siis tuleb asutada eraldi äriühing. Just selle teenuse sisseostmise pärast, mitte varade ostmiseks. Samas poleks see ju ilus," tõdeb Hermet. Ta põhjendab praeguse seadusemuudatuse absurdsust sellega, et pankrotiprotsess muutus vähem tõhusamaks, kui väiketeenuseid peaks mujalt sisse ostma.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. May 2009, 10:08
Otsi:

Ava täpsem otsing