USA kaitseametnik: Balti huvide arvelt me Venemaaga ei sõbrusta

17. mai 2009, 09:17

USA-Venemaa suhetega „nullist alustamine”
(ingl k hitting reset button) tähendab seda, et Venemaa kuulatakse ära, aga seda
ei tehta Balti huvide arvelt, kinnitas USA asekaitseministri nõunik Julianne
Smith laupäeval Washingtonis toimunud Balti Ühendatud Rahvuskomitee
aastakonverentsil.

Smith lisas, et Venemaale ei anta ka vetoõigust alliansi edasise laienemise osas.

Kui üht NATO liiget tabab otsene sõjaline rünnak, siis reageerib NATO sellele kindlasti, nentis Smith, kuid lugu on keerulisem mittesõjaliste konfliktide korral. Näiteks pole Smithi sõnul kindel, kuidas peaks 28liikmeline allianss reageerima uute küberrünnakute või energiajulgeolekut puudutavate konfliktide korral.

Just selle küsitavuse pärast pidas Smith NATO viimase tippkohtumise olulisimaks tulemuseks kokkulepet töötada välja alliansi uus strateegiline kontseptsioon, mida esitatakse Portugalis aasta pärast toimuval järgmisel tippkohtumisel.

Samas paneelis kõnelnud Jamestowni Ülikooli uurija Vladimir Socor nentis, et Balti riikide julgeolekut ei garanteeri mitte NATO lepingu artikkel 5, vaid NATO liitlasvägede kohalolek. „Paljud ütlevad, et Baltimaades on ju juba NATO väed, sest need riigid kuuluvad ise allianssi. Sellest kahjuks ei piisa. Artikkel 5 on lubadus paberil, liitlasväed reaalsuses.”

Samuti ütles Socor, et hoolimata Afganistani sõja tulemustest oli selles missioonis osalemine Balti riikidele julgeoleku seisukohalt hindamatu investeering.
NATO suurimaks väljakutseks praegusel hetkel pidas Socor seda, et Venemaal ei lubataks sekkuda alliansi sisemisse otsustusprotsessi. Tuntud Venemaa ja endise Nõukogude Liidu spetsialist viitas sellele, et kuus riiki loobusid Vene surve tõttu osalemast Gruusias käivatel NATO õppustel.


Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. May 2009, 09:17
Otsi:

Ava täpsem otsing