Ettevõtjad seljatavad kriisi eksportides

Äripäev küsis Türi lillelaadal oma toodanguga kaubelnud ettevõtjatelt retsepti, kuidas kriisi kiuste toime tulla.

Pokumaa keskusele täispuidust sisustuse valmistanud Raplamaal Raka külas asuva OÜ Puupank juhatuse liige ja üks omanikke Martin Bristol ütleb, et neil ei ole kunagi nii hästi läinud kui praegu. Osaühingul on Tallinna vanalinnas kolm poodi.

"Hoiame varudes jooksvalt üle 1000 tihumeetri puitu erinevatest Eesti puuliikidest, nagu tamm, saar, jalakas, kask, sanglepp, toomingas, pihlakas, kuusk, kadakas ning õuna-, ploomi-, kirsi- ja sarapuu," räägib ettevõtja.

Bristoli sõnul toimivad just vanalinnas asuvad kauplused kriisi kiuste väga hästi.

"Kindlasti käib seal mõnevõrra rohkem välismaalasi kui kohalikke, kuid kodumaist kvaliteetset kaupa hindab ka üha rohkem eestlasi. Ja mis peamine - tähtis ei ole mitte ainult Eesti päritolu, vaid ka praktilisus," selgitab Bristol.

Hetk hiljem nimetab ta ühele küsijale saarepuust suure lõikelaua hinna - 500 krooni -, mille peale küsija silmi pööritab, eseme käest paneb ja leti äärest taandub.

Bristoli sõnul on 2007. aasta kevadel alustanud ettevõte sõlminud ja suudab siiani ka edukalt hoida ärisidemeid Rootsi ja Norra partneritega. "Samuti vaatame Saksamaa ja Jaapani poole," lisab noormees.

Harjumaal, endise Habaja mõisa maadel asuv Sireli mahetalu tegeleb lammaste tõuaretuse, aianduse ning villast ja nahast kaupade valmistamisega. Samuti saab sealt osta põlluvilju, talus valmistatud õunamahla ja -siidrit, nisujahu ning jõuluajaks küülikuid.

Noorperemees Nils-Naatan Kaivo sõnul on lambavillast ja nahast kaupa müüdud laatadel juba üle 10 aasta. Et villa-ja nahaäri paremini korraldada, asutas pere osaühingu Eesti Villa- ja Nahatööstus.

"No sellist hullumeelset rabamist nagu veel paar aastat tagasi praegu enam loomulikult ei ole. Sel ajal ei olnud mingi ime müüa 50 000 krooni eest päevas kaupa, nüüd saame sellest umbes poole. Samas midagi kriitilist ka ju ei ole. Soome, Rootsi ja Norrasse oleme pidevalt müünud ja müüme ka praegu. Saksamaa on iseenesest selline odava kauba maa, aga sealgi oleme käinud enda kaupa tutvustamas. Nüüd vaatame Jaapani poole," ei näe ettevõtja mõnetises käibe languses katastroofi.

Ta kirjeldab, kuidas on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) suhtumine väiketootjatesse äkitselt muutunud.

"Kui esialgu käisime toetust küsimas, siis öeldi, et vaja on umbes Volvo tehaseid pidevalt varustada suutvaid firmasid toetada. Aga siis hakkas majanduskeskkond terves maailmas muutuma ja nüüd võetakse seal väikeettevõtteid jälle toetuseteemaga jutule," kiidab Kaivo bürokraate.

Türil puidust palkoneid, aedu, lehtlaid, aiamööblit ja väravaid ekspordiks tootva OÜ Baltic Fence ühe omaniku Andor Arro sõnul kvaliteetse toodangu turg nii ootamatuid üles-alla hüppeid ei tee.

"Rämpsu tootmiseks läheb sama kaua aega kui kvaliteetse kauba valmistamiseks, aga ostja tunneb hea asja alati ära ja ostab selle ka siis, kui kõige parem aeg ei ole. Ega midagi hullu ei ole, lihtsalt ise peab olema aktiivsem ja rohkem rabelema," annab Arro nõu.

Ettevõte ekspordib toodangut valdavalt Islandile, Norrasse, Rootsi ja Inglismaale, kusjuures ainult viimane on praegu koomasse langenud.

Pärnumaal ja Lõuna-Eestis maakividest kaminaid ja aedu meisterdav Arne Lykepak ei kurda samuti tööpuuduse üle. "Maakividest aiad ja kaminad on kogu aeg olnud tavalistest kallimad. Neid ei tulegi selline inimene küsima, kes ei ole nõus rohkem maksma. Jutud korralikust tööst liiguvad suust suhu ja nii tulebki kogu aeg uusi tööpakkumisi," on laadal maakividest lillepotte müünud meistrimees rahul.

Saaremaal Kudjapel valmistab OÜ E-Laube juba aastaid grill-, aia- ja lastemaju. Peaaegu kogu toodang eksporditakse Soome ja teistesse Skandinaavia maadesse. Ettevõtte omanik Andrus Pundi ütleb, et alati saaks paremini, kuid praegu oleks patt nuriseda. Soome koostööpartnerid ja edasimüüjad on alles ning müügihooaeg taas algamas, seetõttu ei ole pidanud ka ühtki töötajat koondama.