Stoppmärgi taga peatunud arendused

"Ülemiste keskuse laienemine on praeguse seisuga edasi lükatud, kuna majandusolukord on halb," ütles Ülemiste keskuse tegevjuht Guido Pärnits. Mullu oktoobris algatas Tallinna linnavalitsus planeeringu, mis võimaldaks rajada kaubanduskeskuse juurdeehituse ja parkimismaja. Pärnits kinnitas, et neil oli plaanis hakata sügisel ehitama, ent nüüd on kava aasta võrra edasi lükatud. "Plaanis on ehitada parkimismaja ja keskuse laiendus, mis peaks valmima 2012. aastaks. Väga kindlalt seda muidugi väita ei saa, sest praegu ei tea ükski ettevõtja ega ka riik, mis saab," rääkis ta.

Majanduslangus on Pärnitsa sõnul hävitanud tarbijate julguse raha kulutada, mistõttu läheb suhteliselt hästi veel ainult toidu- ja esmatarbekaupade müüjatel.

"See aga tähendab kaupmeeste survet üürihindade alandamiseks. Samuti on karta, et osa kaupmehi paneb poe kinni," möönis ta ning lisas, et ehkki uute rentnike leidmisega pole otseselt probleeme, pole võimalik leida uut rentnikku samadel tingimusel.

Rotermann Eesti juhatuse liige Mart Saa tunnistas samuti, et Rotermanni kvartali edasiarendamine toimub planeeritust aeglasemas tempos. "Valmistume hetkel Rotermanni 3 turu avamiseks Tallinna uue linna päevade (TULP) üritusteks vanalinnapäevade raames, laste mänguväljaku tööde lõpetamiseks, ligi 80kohalise välirestorani avamiseks Rotermanni linnaväljakul, kahe uue näituse avamiseks ja teatrietendusteks Kirsimäel," loetles Saa oodatavaid positiivseid sündmusi. "Lastekaitse päeval soovime avada uue trepi, mis kinost rahva otse Rotermanni kvartalisse toob," lisas ta.

Saa sõnul tegeletakse aktiivselt edasi kolmanda etapi arendamisega ja peetakse läbirääkimisi võimalike üürnikega. Lähikuul peaks Rotermannis avatama kohvik-restoran, Kalevi esinduskauplus ja veel kolm poodi.

"Värskelt on avatud Gowri esinduspood meestele. Seega areneme iga nädalaga aktiivselt edasi, kuigi tempo on soovitust aeglasem, sest majanduslik aktiivsus on päris korralikult maha jahtunud," ütles Saa.

Uus Maa Kinnisvarakonsultantide tegevdirektor Andres Hall ei salga, et kuna hoonete omanikud on raskustes, ollakse sageli valmis isegi ettevõtete kolimiskulud tasuma. "Suuremate ning jätkusuutlike stabiilsete üürnike pärast on omanikud valmis suurteks järeleandmisteks," ütles Hall. "Vakantsused on suured eelkõige vastvalminud hoonetes, kuid vabu pindu leidub ka vanemates hoonetes, mille olukord on uutega võrreldes mõnevõrra parem, kuna pinnad on üürilepingutega kaetud," selgitas ta.

On selge trend, et üürihindu alandanud uued büroohooned konkureerivad vanemate ärimajadega. Näiteks pakutakse äärelinnas asuvates büroomajades uut pinda 100 kr/m2, mis meelitab üha rohkem üürnikke vanadest ja amortiseerunud hoonetest uutesse kaasaegsemate lahendustega majadesse.

Väljareklaamitud summadest on veelgi soodsamad tagatoas tehtud kokkulepped, kuid neid lepinguid loomulikult ei avalikustata kolmandatele osapooltele.

Ilmselt on järgmisel aastal olukord vastupidine praegusele: uued ärihooned täituvad sujuvalt, samal ajal peaaegu 100% välja üüritud amortiseerunud pinnad hakkavad üha kiiremini tühjenema.