Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kuidas tekivad hiigelluited

18. mai 2009, 14:27

Liivaluidete suurus võib omandada
hämmastavad mõõtmed. Kuidas nad selliseks kasvavad, on küsimus, mis on pikka
aega teadlastele peamurdmist valmistanud.

Luited võivad olla mitmesuguse suuruse ja kujuga. Kuivadest setetest moodustuvad eelkõige barhaanid ehk kaarluited, mis liiguvad tuule mõjul aeglaselt edasi, kusjuures sarvekujulised väljaulatuvad osad liiguvad eespool ning luite põhiosa selle järel. Sellele vastupidiselt liiguvad paraboolluited, mille madalamad osad on tugevamalt taimestunud ning liiguvad seetõttu aeglasemalt. Luited ei esine tavaliselt üksikuna, vaid moodustavad luiteahelikke ja luitevälju. Muutliku tuule mõjul võivad tekkida tähtluited. Luidete suurus varieerub väga suurtes piirides, alates sentimeetri kõrgustest laineviredest ning lõpetades enam kui saja meetri kõrguste barhaanide ja tähtluidetega.

Prantsuse teadlased Bruno Andreotti ja Philippe Claudin Pariisis asuvast Pierre ja Marie Curie ülikoolist usuvad, et on koos kolleegidega välja selgitanud mehhanismi, kuidas luited nii suureks kasvavad. Teadlased uurisid hiigelluiteid kohapeal, kasutasid satelliit- ja aerofotosid, meteoroloogilisi andmeid ja aerodünaamilisi mudeleid. Uurimuse tulemused avaldati ajakirjas Nature, kirjutas LiveScience.

Kõik suured luited on kujust olenemata tekkinud mitmete väiksemate luidete liitumisel, avastasid teadlased. Luite võimalik kõrgus sõltub atmosfääri alumise osa õhuringluse ulatusest. Selle konvektiivse kihi paksus paneb paika luite maksimaalse võimaliku kõrguse. Ookeanide kohal on vastava kihi paksus mõnisada meetrit, kuid sisemaal võib see ulatuda pea kahe kilomeetrini, sõltudes maapinna temperatuuriiseärasustest. Nii kõrgeid luiteid siiski olemas ei ole, sest ka luide ise hakkab oma kasvu pidurdama. Mida kõrgemaks luide kasvab, seda madalamaks jääb konvektiivse kihi ülemine piir, sest luide on tuulele takistuseks.

Suurimaks luiteks on teadlaste sõnul ligi 500meetrine tähtluide Badain Jarani kõrbes Põhja-Hiinas.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:37
Otsi:

Ava täpsem otsing