Savisaar: Indrek Neivelt kriisipeaministriks

18. mai 2009, 11:49

Keskerakonna juhatuse teatel tuleks Eestis
moodustada kõiki parlamendierakondi hõlmav kriisivalitsus, mida võiks
juhtida ettevõtja Indrek Neivelt.

Keskerakonna teatel on nende eesmärgiks kaasata kõik Eesti poliitilised jõud praegusele majanduskriisile ning eeskätt kiirelt kasvavale tööpuudusele lahenduse leidmiseks. Rahvusliku ühtsuse valitsuse ideed tutvustas Edgar Savisaar möödunud nädalal president Toomas Hendrik Ilvese juures toimunud opositsioonijuhtide arutelul.

Keskerakonna teatel pöördutakse täna parlamendierakondade juhtide poole ettepanekuga läbirääkimiste alustamiseks rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks, kuhu kuuluksid kõik parlamendierakonnad. Keskerakonna ettepaneku kohaselt tuleks koalisiooniläbirääkimistel võtta eelduseks, et uue valitsuse peaminister ja rahandusminister on apoliitilised eksperdid, kes tulevad väljapoolt erakondi.

Keskerakonna hinnangul on mõlemale positsioonile Eestil väärikaid kandidaate – endine õiguskantsler Allar Jõks, pangandustegelane Indrek Neivelt, tänane riigikontrolör Mihkel Oviir, majandustegelane Raivo Vare jne.

Lisaks teeb Keskerakond erakondadele ettepaneku siduda valitsuse mandaat selgete tulemusnäitajatega – valitsus lahkub ametist, kui majandus on taas pööratud tõusule ning tööpuudus Eestis on selgelt vähenemas.

Ühtlasi peab Keskerakond oluliseks, et valitsusliikmeteks nimetataks vaid inimesi, kel on eelnev kogemus ministrina töötamisest – kriisiaeg ei paku võimalusi "väljaõppeks töökohal" – eelistada tuleks kogemusi ja teadmisi, parteilise lojaalsuse või muude näitajate asemel. Keskerakonna ettepanek näeb ette portfellita ministrite kaotamist.

Keskerakond näeb rahvusliku ühtsuse valitsust kui pääseteed olukorrast, kus kriisi ületada aitavate otsuste langetamine viibib tänaste valitsuserakondade omavaheliste vastuolude tõttu.

Järgneb Keskerakonna avaldus, mis tutvustab rahvusliku ühtsuse valitsuse ettepanekut.

Ettepanek rahvusliku ühtsuse valitsuse moodustamiseks

Seoses süvenevate vastuoludega valitsuskoalitsiooni sees on avalikkuses viimastel nädalatel arutatud võimaliku valitsusvahetuse mõju riigi käekäigule ja võimele tulla toime keerulise majandusolukorra ning kasvava tööpuudusega.

Valitsusvahetuse vastu on kolm peamist argumenti:

Leitakse, et valitsuskriis võimendaks niigi keerulist olukorda ja süvendaks ka majanduskriisi, kuna Eesti vajab kriisi ajal operatiivset juhtimist ning otsuste langetamist.

Teiseks pole valitsuserakondade, eeskätt Reformierakonna sõnutsi paremat koalitsiooni kui praegune kolmikliit Eestile võtta.

Kolmandaks räägitakse, et opositsioonierakondadel puudub valitsusele alternatiivne poliitika või kava majanduskriisiga võitlemiseks.

Kõik argumendid on lihtsalt ümber lükatavad.

Pole vähimatki kahtlust, et praeguse valitsuse sisevastuolud ongi peamiseks takistuseks kiirete põhimõtteliste otsuste langetamisel. Asi pole üheski erakonnas üksikuna, ega ka mitte ainult peaministri isikus – igale kõrvaltvaatajale on selge, et praegu Eestit juhtivas valitsuses on erakondlikel erihuvidel suurem kaal kui sellel, mis on Eestile kasulik.

IRL ja sotsiaaldemokraadid püüavad valitsusest, millesse ise kuuluvad, kõigiti distantseeruda. Reformierakond aga püsib jäigalt oma peamistel ideoloogilistel positsioonidel – näiteks keeldudes kategooriliselt arutamast võimalikke muudatusi maksupoliitikas.

Ülepolitiseeritud ja üleideologiseeritud on vaidlus töölepinguseaduse ümber, kus valitsuses ollakse täiesti vastandlikel seisukohtadel.

Aeg on vaadata Eestis ja maailmas valitsevale olukorrale kaine pilguga ning mõista, et oleme hoopis uues olukorras, milles toime tulemiseks otsib kogu maailm uudseid lahendusi. Seda peab tegema ka Eesti.

Iga päevaga, mis kulutatakse erakondade omavahelistele maailmavaatelistele vaidlustele – selle asemel, et langetada Eesti tuleviku seisukohast üliolulisi otsuseid, on asjatult kulutatud päev, mis süvendab majanduskriisi, halvendab Eesti inimeste olukorda ning Eesti võimalusi kriisist välja tulekuks.

Eesti vajab uut algust tühjalt lehelt – kus jäetakse seljataha kõik see, mis kehtis kahekohalise majanduskasvu aastatel ja lähtutakse vaid täna Eesti ees seisvast ülesandest.

Seda tunnistatakse ka valitsuse sees, et praeguse koalitsiooni jätkamise hinnaks on suures plaanis samal suunal jätkamine – see mõtteviis ei vii Eestit edasi.

Ainus, milles valitsuserakonnad on enam-vähem ühel nõul on taotlus eurole üleminekuks. Sellele püütakse allutada kogu valitsuse poliitikat.

Keskerakond arvab, et Eesti ees seisvat väljakutset tuleb näha laiemalt. Euro tulek üksinda ei ole mingi garantii majandusolukorra normaliseerumisele, tööhõive taastumisele, Eesti ekspordipotentsiaali suurendamisele või välisinvesteeringute toomisele riiki. Euro tulek üksinda pole garantii stabiilse ja igale inimesele võrdseid võimalusi pakkuva ühiskonna tekkeks Eestis.

Eesti on eeskätt siirderiik ning on meie endi kätes, millised arengustsenaariumid Eestis lähima 5-10 aasta perspektiivis teostuvad. Meil on valik jätkuvalt kaugeneda neist Euroopalikest väärtustest, mis on omased Põhjamaadele ning süvendada Eestis suhtumist, et igaüks peab ise endaga hakkama saama. Meil on veel ka valik kasutada kriisi selleks, et panna alus pikaajalisele strateegiale, mille eesmärgiks on sellise ühiskonnamudeli toetamine, kus arvestatakse inimeste ootustega, kus raskel ajal ulatatakse teineteisele abikäsi, pannakse seljad kokku ja väljutakse keerulistest olukordadest tugevama ja targemana, ühtegi inimest kaotamata.

Keskerakond näeb täna kolme peamist väljakutset Eesti tulevikuks:

Esiteks, kujundada selline majanduspoliitika, mis vastaks muutunud oludele Eestis ja maailmas.

Teiseks, laiendada valitsuse poliitikat ning tuua makromajanduslike küsimuste kõrval pilti nende inimeste abistamine ja toetamine, kes majanduskriisi tõttu enim kannatavad – see tähendab eakaid, noori peresid, inimesi, kes on juba kaotanud töö ning sissetuleku või elavad töökaotuse ning perekonna laostumise hirmus. Nii ennetame Eesti majanduskriisi muutumist tõsiste tagajärgedega sotsiaalseks kriisiks.

Kolmandaks, muuta otsustavalt Eesti tööpoliitikat – suunata põhitähelepanu töökohtade kaitsele, töötajate huvide kaitsele ning uute töökohtade loomisele, nähes kriisi ajaks ette ka sotsiaalsete töökohtade loomise, mis aitaksid töö kaotavatel inimestel rasked ajad heitumata ja ühiskondlikust elust täielikult võõrandumata üle elada.

Me ei arva, et nende eesmärkide saavutamiseks oleks tingimata parim tee tänase valitsuskoalitsiooni erakondade täielik väljalülitamine riigi juhtimisest. Olulisemaks valitsusparteide vahetusest peame mõtteviisi vahetust. Mõistame samas, et mõtteviisi ei saa vahetada valitsuses muudatusi tegemata.

Keskerakonna ettepanek Riigikogusse kuuluvatele erakondadele on alljärgnev:

Alustada viivitamatult kõigi Riigikogu erakondade vahelisi läbirääkimisi laiapõhjalise kriisikoalitsiooni moodustamiseks, kuhu kuuluksid kõik Eesti parlamendierakonnad.

Lähtuda koalitsiooni moodustamisel vaid ja ainult ülesandest kriis võimalikult väikeste sotsiaalsete kahjudega seljatada – unustades kuni kriisikoalitsiooni mandaadi lõppemiseni erakondade ja isikutevahelised maailmavaatelised või isiklikud vastuolud. Lähtuda vaid sellest, mis on parim Eestile.

Võtta koalitsioonikõneluste eelduseks põhimõte, et uue valitsuse peaminister ja rahandusminister on apoliitilised eksperdid, kes tulevad väljapoolt parlamendierakondi. Mõlemale positsioonile on Eestil väärikaid kandidaate – endine õiguskantsler Allar Jõks, pangandustegelane Indrek Neivelt, tänane riigikontrolör Mihkel Oviir, majandustegelane Raivo Vare jne.

Siduda koalitsiooni mandaat selge tähtajaga – kriisikoalitsioon püsib ametis, kuni ta on suutnud peatada majanduslanguse ning see on asendunud majanduskasvuga ning tööhõive Eestis näitab selget trendi taastumise suunas. Peale majanduslanguse peatamist ja tööpuuduse kasvu asendamist tööhõive kasvuga, astub kriisivalitsus tingimusi esitamata tagasi.

Peame oluliseks rõhutada, et kriisivalitsuse toimimise vältimatuks eelduseks on ka selged põhimõtted, mille alusel valitsuse töö on korraldatud.

Esiteks – läbipaistvus ja avatus. Valitsus peab ka kriisi ajal näitama, milliste alternatiivsete võimaluste vahel valikuid langetatakse ning millised on erinevate otsusevariantide tugevused ja nõrkused.

Teiseks – konsensuspoliitika ühiskonnaga. Kriisivalitsus peab hoidma pidevalt avatuna mitmepoolset dialoogi nii kodanikuühenduste kui ettevõtjatega, ametiühingute kui sõltumatute ekspertidega, kaasama Eesti akadeemilist teaduspotentsiaali riigi juhtimisse ja majandusolukorraga toime tulemisse.

Kolmandaks – apoliitilisus. Juhtivatele ametikohtadele tuleb eelistada poliitikuid ja/või eksperte, kel on antud valdkonna juhtimise kogemus. Keskerakond ei tee ettepanekut ametnike valitsuse moodustamiseks – küll aga teeb ettepaneku mitte nimetada ametisse ministreid, kellele see oleks esmakordne ministeeriumi juhtimise kogemus.

Täiendavalt peame vajalikuks seniste portfellita ministrite kaotamist.

Usume, et sellistel alustel moodustatud Rahvusliku Ühtsuse Valitsus on võimeline tooma Eesti kriisist välja. See säilitaks tänase valitsuse kogemused ja ei tõrjuks Eestile raskel ajal kõrvale ühtegi inimest, kes tahab ja saab oma kodumaad aidata.

Usume, et selline koalitsioon suudaks kaasata ja liita ühiskonda kriisi ületamisse. Usume, et sellise koalitsiooni vastu oleks ka rahval selge usaldus.

Ning viimaseks – selle koalitsiooni otsuste üle ei pruugi keegi olla õnnelik. Raskest olukorrast polegi kerget väljapääsu. Kuid ühiselt otsustades ja ühiselt vastutades, omavalikuid selgitades ja põhjendades on võimalik vajalikud otsused langetada õigel ajal ning õigetel alustel.

Keskerakond teeb käesolevaga parlamendierakondade esimeestele ettepaneku alustada viivitamatult läbirääkimisi Rahvusliku Ühtsuse Valitsuse moodustamiseks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. May 2009, 15:55
Otsi:

Ava täpsem otsing