Valitsus haub uut aktsiisitõusu ja pensioni nülgimist

18. mai 2009, 20:05

Kabinetinõupidamisel riigieelarvet arutanud
valitsus kavatseb piirikaubanduse lõpetamise ja tubaka- ning alkoholiaktsiisi
tõstmisega hankida 480 miljonit lisakrooni, 320 miljonit krooni tuleks aga n-ö
pensionäride rahakotist.

Töötavatele pensionäridele jääb sel juhul kahe tulumaksuvabastuse asemele alles üks ja sellest hoia riik kokku 200 miljonit krooni, selgus valitsuse kommunikatsioonibüroo teatest, mis avaldati täna kell 19.34.

2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 000 töötavat vanaduspensionäri. Nende keskmine pension oli ligikaudu 5120 krooni, seega kaotab töötav pensionär keskmiselt 630 krooni kuus. Kui 1. juulist hoiab riik sellelt otsuselt kokku 200 miljonit krooni, siis 2011. aastal kaks korda rohkem - 400 miljonit krooni.

Lisaks väheneb pensionide tulumaksuvabastus 3000 kroonilt 2250-le kroonile. 1. juulist hoiab riik niimoodi kokku 120 miljonit krooni ja 2011. aastal 240 miljonit krooni. Pensionite tulumaksuvabastus langeb seega 5250 kroonilt 4500 kroonile. Keskmine vanaduspension väheneb 4750lt kroonilt 4700le.

Arutusel olid ka mittemaksulised tulud nagu dividendid Eesti Energiast ja Eesti Pangast, tulu metsa müügist ja maksusoodustuse kaotamine õppelaenu intressidelt.

Kell 20.25 palus valitsuse pressibüroo õigeks lugeda uue teate, mis ei rääkinud pensionäride sissetuleku vähenemisest, aktsiisitõusust, muudest tuludest ega konkreetsetest numbritest enam sõnagi.

Uuesti koguneb valitsus tänavuse eelarve tasakaalustamist arutama teisipäeval kell 17.

Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses. Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine.

18. veebruaril esitas valitsus riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra. Suurima osa sellest kärpeplaanist andsid riigiametid ja -ametnikud, kelle tegevuskulusid ja palgafondi vähendati ligikaudu kümnendiku.

Haigushüvitiste maksmise reformi kaudu andsid oma osa eelarve positsiooni parandamisse nii töövõtjad kui tööandjad. Pensionärid said aprillist oodatust väiksema pensionitõusu. Kohalikel omavalitsustel vähenesid nii riigipoolsed kohustused kui ka rahastamisallikad, vähendati põllumajandustoetusi ja keskkonnaprojektide rahastamist ning kaitsekulusid.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. May 2009, 12:25
Otsi:

Ava täpsem otsing