Digiarveldus säästab miljoneid

E-arvete areng Euroopas on olnud selline, et kõigepealt tekib ettevõtetevaheline e-arveldus ja seejärel eraisikutele e-arvete saatmine. Eesti on eraisikute e-arvete osas Euroopas edukas, ettevõtetevaheline e-arvete turg on alles tekkimas.

Paljud ettevõtted saadavad ja võtavad vastu pdf-formaadis arveid e-posti aadressil. Eraisiku e-postile saadetavat arvet võiks isegi e-arveks nimetada - seda ta välja ei trüki. Ettevõtete puhul on tegu pigem pseudo e-arvega. Enamik firmasid trükib selle välja ja käsitleb sarnaselt paberarvega. Arve saatja asemel kannab paberi- ja trükikulud vastuvõtja.

Tõelise e-arvelduse puhul pole tegu pdf-failiga, vaid ettevõtete infosüsteemide ja majandustarkvarade vahelise andmevahetusega, mille kestel arve kunagi paberile ei jõua.

Soomlased on selgitanud välja, et organisatsioonis kulub paberarve puhul 26 minutit, digitaalse arve puhul 5 korda vähem aega.

Eestis võib arvestada ühe paberarve töötlemise tööjõukuludeks 50 krooni. E-arvete puhul oleks see 10 krooni. Uuringu tulemuste alusel saame arvutada, et e-arvetele üleminek aitab ettevõttel säästa kuni 80% töötajate aega. Lihtne arvutus ütleb, et paberarvetelt e-arvetele üleminekul saab ettevõte säästa finantsarvestuse kuludelt kuni 20% (vt ka tabel). Seega annab digihaldus otsest kulukokkuhoidu.

Nii Soomes kui ka Rootsis on arvete töötlemine digitaalsel kujul populaarne. Radikaalne näide on Taani, kus 2005. aastast võtavad riigi- ja munitsipaalasutused vastu vaid e-arveid. Nii säästeti 120-150 miljonit eurot aastas. Kulud uuele süsteemile üleminekuks moodustasid vaid 10% saadud tulust.

Ka Eesti riik saaks siin oluliselt kaasa aidata - rakendades digiarvete ringlust oma süsteemis. Positiivne eeskuju nakataks ka erasektorit.