Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eksport: poomisnöör või päästerõngas

Teet Reier 19. mai 2009, 00:00

Majanduse jahenedes, umbes pool aastat tagasi, kõlas ühe esimese hüüdlausena valitsuse üleskutse toetada võimalikult rohkem ekspordiga tegelevaid ettevõtteid ja innustada ka seni vaid koduturu jaoks tootnud firmasid väljaveoga proovi tegema.

Selge on aga see, et kui firmal puudub kogemus välispartneritega suhtlemiseks ja oma toodangu piiri taga pakkumiseks, siis üleöö seda senist töökorraldust ei muuda. Samuti on ehitussektoris palju sellised tooteid, mida pole kasumlik ega võimalik kodukohast kaugemale vedada, nagu näiteks betoon ja killustik.

"Võimalusi ekspordi arendamiseks leiab ka praeguses majanduslikus olukorras kindlasti," kinnitab Krimelte OÜ tegevdirektor Alar Salum. "Kriisisituatsioon tähendab küll ühelt poolt karmimat konkurentsi ja tihedamat sõela, teisalt on sellises situatsioonis ka palju potentsiaalseid kliente nii-öelda turul ostlemas, et endale soodsamaid tarnijaid leida. Nii et kes otsib, see leiab."

Salumi sõnul on iga uue asja alustamine keeruline ja nõuab lisaressurssi - on see siis logistiline teenus, finantseerimine vms. "Siin saaks riik kindlasti abiks olla. Riik võiks näiteks potentsiaalsetele turgudele luua kaubandusesindused, mis osutaksid meie eksportivatele ettevõtetele logistika- ja tolliteenust ning annaksid juriidilist nõu. Nii saavutataks mastaabiefekt ning väheneksid uuele turule sisenemise riskid," lisab ta.

Ühe võimaliku arenguteena näeb Salum allhangete tegemist välismaistele ettevõtetele. "Skandinaavlased on siin nii geograafiliselt kui ka mentaliteedilt meile kõige lähedasemad potentsiaalsed koostööpartnerid. Samas ei tasu unustada ka SRÜ riike, kus eestlastel on ajalooliselt hea maine ning turg piisava kasvupotentsiaaliga."

Salumi sõnul ekspordib Krimelte 95% oma toodangust enam kui 30 riiki. Ekspordigeograafia hõlmab teiste seas selliseid riike nagu Suurbritannia, Iirimaa, Norra, Rootsi, Soome, Rumeenia, Horvaatia, Hispaania, Saksamaa, Ukraina, Jaapan ja Venemaa.

"Uute turgude vallutamise plaan on praegu Krimelte jaoks aktuaalsem kui kunagi varem ning teeme aktiivselt ettevalmistusi enda Penosil kaubamärgiga paarile uuele turule sisenemiseks. Euroopas oleme Penosili toodete müüki sellel aastal alustanud juba Tšehhi, Slovakkiasse ning Poolasse," lisab Salum. "Ekspordiga alustada pole kunagi hilja. Tuleb nutikalt ja läbimõeldult tegutseda ning mitte seada enda jaoks liiga kitsaid piire."

Seda, et eksporti on võimalik arendada, arvab ka terasprofiilist avatäiteid valmistava ettevõtte T-Tammer OÜ juhatuse liige Herty Tammo. "Kuid see on aeganõudev, kulukas ja täna alustades ei pruugi õigeks ajaks tulemusi tulla."

"Alustasime ekspordiga Rootsi kaheksa aastat tagasi. Nüüdseks on Rootsi oma võlu kaotanud, kuna Eesti kroon on euroga seotud ja see teeb Eestis tootmise ja Rootsi eksportimise väga kalliks ning raskeks," räägib Tammo.

Tammo ütlust mööda on firma riigi eksporditoetuse abiga võtnud ette teised Skandinaavia turud, kus valuutakurss sellist mõju ei avalda. "Turud, kuhu oleme sisenemas, või siis Soome, Taani ja Norra. Ekspordimahud kõiguvad, kuid selle aasta teises pooles, kus Eesti turul tööd napib, ulatab meie eksport julgelt üle poole müügimahust," lisab ta.

Kuigi Tammo sõnul langevad ehituse mahud ka Skandinaavias, on võimalik meile vajalikud mahud mitme turu pealt ka halval ajal kokku saada.

"Otseseid takistusi ekspordiks ei näe. Tuleb teha vaid palju tööd ja varuda kannatust tulemuste saavutamisel. Tore oleks, kui riigi tasandil ei otsitaks pelgalt Nokiat, vaid saadaks aru, et reaalselt annavad enamikule eestlastest tööd ikka traditsioonilised ettevõtted," arvab ta.

Seda, et firma on oma selle aasta käibes ekspordi osakaalu kindlasti suurendanud, tõdeb ka ASi Malmerk Fassaadid osakonnajuhataja Tõnis Neilinn. "Tegelikult on ekspordimaht jäänud siiski viimaste aastatega võrreldes umbes samaks, tugevalt on langenud käive Eesti ja Läti turul. Meie peamine eksport on Soomesse ja Norrasse ning põhineb sealsetel tugevatel partneritel.

Riigi roll avatäidete ekspordi suurendamises võiks olla Neilinna arvates riskide jagamises. "Kredexi kaudu pakutav ekspordigarantii ei kata äririske, mis kaasnevad uute ostjate leidmisega teispool piiri," arvab ta. "Selleks, et välismaine ostja tahaks täna saada näiteks Eestist uksi-aknaid, peaks ta ise olema suhteliselt riskialdis. Aga see tähendab, et kogu tehingu risk on suhteliselt suur."

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) tegevdirektori Jaan Allemi sõnul koondab liit elektrialal tegutsevaid ettevõtjaid laias skaalas - elektriprojekteerijad, paigaldajad, võrguehitajad ja tootjad.

Kuna enamiku liidu liikmetest moodustavad paigaldajad, kes on seotud Eesti turuga, siis ekspordi osakaal ettevõtete 12miljardilisest kogukäibest moodustab Allemi sõnul 15-20%.

"Põhilised eksportijad on tootjad, kellest suuremad ettevõtted on Harju Elekter ja väliskontsernide tütarettevõtted, nagu ABB, Ensto, Draka Keila Kaabel ja Glamox," lisab ta. "Kõigi nende puhul on eksport kahanenud, aga siin on selge trend, et kahanemine on suurem hinnatundlikel turgudel, nagu näiteks Baltimaad, ja märgatavalt väiksem arenenud, kvaliteeti hindavatele turgudel."

"Mis puutub ekspordi laienemisse uute välisinvesteeringute läbi, siis siin on Eestil minu arvates head võimalused endiselt olemas. Kinnituseks kas või info, et ENSTO kontsern kavatseb lähitulevikus Eesti tootmist laiendada," kinnitab Allem.

"Olen ise juhtinud Glamoxit ligi 15 aastat ja võin selle põhjal kinnitada, et Eesti on endiselt atraktiivne naaber Põhjamaade investoritele. Paljuräägitud viimaste aastate palgarallile vaatamata on tööstuses, sõltuvalt valdkonnast meie palgakulud ikkagi 2-4 korda väiksemad," arvab ta. "Lisaks ei tohi unustata muid olulisi tegureid - hea infrastruktuur, hea IT-tase, panganduse stabiilsus ja ka võimalust oma turustuspiirkonna laiendamiseks."

Riigi piires oleks Allemi sõnul oluline mitte rapsida ärikeskkonda mõjutava seadusandlusega. Näiteks eelarveaukude lappimine ühtse tegurina ei lisa usaldust. Ning kutseharidus tuleks muuta fookustatumaks, ettevõtjate huvidest lähtuvalt.

Statistikaameti andmeil langes puidutööstuse toodang märtsis eelmise aastaga võrreldes 35%, põhjuseks nõudluse vähenemine nii sise- kui ka välisturul.

Sisenõudlus ilmselt lähiaegadel ei taastu, kuid ekspordišansse võib siiski tekkida.

Tootmist on peale Eesti saeveskite kokku tõmmanud ka meie konkurendid. Palgi hind on Eestis langenud konkurentidega võrreldes rohkem, eriti arvestades odava Läti palgi kasutamise võimalust. Rootslased on soomlastest märksa tõsisemad konkurendid. Soomlased pidavat isegi Rootsi krooni Rootsi rublaks sõimama. Sisuliselt on ju eurotsoonis ka Eesti, saamata seejuures kasutada eurotsooni eeliseid. Kardan, et Eesti või Rootsi pangad ja valitsus ei saa olukorra leevendamiseks eriti midagi teha, sest usaldamatus on üldine, eriti väiksemate firmade suhtes.

Kui kõik asjaosalised soovivad end 100% kindlustada, on lõpptulemus see, et ettevõtja peab RMK nõutava pangagarantii saamiseks oma isikliku vara panti panema. Ekspordigarantiist, mille hankimine samuti paras miiniväli, on vähe abi, kui ekspordiks vajaliku toorme hankiminegi ilma suure isikliku riski või suurte lisakuludeta võimalik ei ole. Üldiselt on siiski tunda mõningast meeleolu tõusu, üks ja teine tootja räägib teise vahetuse osalisest taastamisest. Eesti tootjad on jällegi kord ilmutanud paindlikkust.

Kui suured saeveskid Soomes ja Rootsis panid uksed lihtsalt kinni, siis Eesti tootjad tõmbasid kokku vaid mahud, ja saavad nüüd uutele võimalustele kiiresti reageerida.

Head ajad uinutasid ka eksportijaid.

Firmadel, kes varem mingilgi määral ekspordiga kokku puutunud, on võimalus sellega aktiivselt tegeleda just nüüd. Eksport olgu kogu aeg osa müügistrateegiast. Vahepealsed ajad rikkusid väga oluliselt seda põhimõtet, sisetarbimine koos kuludega puhuti üles, ettevõtted ei arendanud ekspordivõimekust.

Ekspordi arendamist takistab ka tööstuse nõrk tase, siin ei ole kiireid lahendusi. Asi algab hariduse prioriteetide suunamisest eksporditavatele valdkondadele. Varem on siin teinud minu arvates olulisi vigu ka riik, kui vaadata, millised riigi rahastatavad erialad olid veel hiljuti populaarsed.

Teiselt poolt on ka oluline välismaiste otseinvesteeringute saamine tööstusalale, mis suurendab ekspordimahtusid. Siin peab riik looma atraktiivse ärikeskkonna.

Skandinaavia on kindlasti võimalus ekspordituruks. Lähedus, ostujõuline klient, üldine kõrgem hinnatase annavad selleks kindlasti eeldusi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:56
Otsi:

Ava täpsem otsing