Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IMF: Eestil tuleb eelarvet veel kahe käega kärpida

Sirje Rank 19. mai 2009, 00:00

Intervjuu delegatsiooni juhi Christoph Rosenbergiga.

Kas Eesti täidab tänavu euroga liitumise kriteeriumid?

Inflatsiooni oma ilmselt küll, kuid et euro 2011 käibele võtta, ei piisa eelarvekärbetest, mis täna laual - defitsiit on ikka üle 3% SKPst. Ja tuleval aastal tuleb kärpida veel rohkem, paljud tänavused võtted - keskpanga dividendid või vara müük - on ühekordsed.

Kärpida või makse tõsta?

Kõik võimalused tuleks laual hoida nii kulude kui ka tulude poolel. Kui suur osa eelarvest on punaste joontega ümbritsetud, tuleb mujal teha järsem kärbe. Pensionid näiteks on Eestis reaalnäitajates kasvanud 30%. See on raske poliitilise otsustamise koht. Majanduslanguses on IMF siiski soovitanud sotsiaalkulutusi kaitsta nii palju kui võimalik.

Balti riigid on ELi rängimas majanduslanguses, kas uus kärpimine on mõistlik?

Balti riigid otsustasid jääda fikseeritud valuutakursi juurde. Kui üks muutuja on fikseeritud, kõiguvad teised rohkem. Kohanemine on kiire, kuid valus. Usun aga, et kui üldse on riik, mis majanduslikult ja poliitiliselt sellisele survele vastu paneb, siis on see Eesti.

Kas euro on seda väärt?

Eurole üleminek lõpetab ebakindluse devalveerimise ümber ja loob pankadele võimaluse saada likviidsusabi Euroopa Keskpangast. Neile, kes võrdlevad Balti riike Argentinaga - on üks oluline vahe, euro on selge väljumisstrateegia fikseeritud valuutakursist.

Mis siis, kui Euroopa Komisjon ütleb, et Eesti ei täida Maastrichti kriteeriume n-ö jätkusuutlikult?

Usun, et need, kes ELis otsuseid teevad, vaatavad, mis Eestis eelarve tasakaalu saamiseks tehakse. Eesti on näidanud end heast küljest. Kuid jah, see nõue sisaldab ebakindlust. See on põhjus, miks (IMFi Euroopa osakonna juht - toim) Marek Belka palus ELilt jätkusuutlikkuse nõude kohta võimalikult suurt selgust. Et võiks kindel olla, et kui pingutad, ootab tasu.

Mis saab, kui Eesti europüüdlustes alla vannub?

See ei ole maailma lõpp, kuid majandus jääb pikemaks ajaks haavatavaks.

Kas IMF saab uusi kliente ka Balti riikidest?

Eestist mitte. Eestil pole välisrahastamisega probleeme - reservid on käiku läinud, kuid valitsus täiendab reserve laenudega EIBst ja Swedbankist. Pangandus kuulub suures osas rootslastele, pole oma Parex Panka, ja kui tõesti peaks tekkima likviidsuskriis, on olemas valuutavahetuskokkulepe Rootsi keskpangaga.

IMFi ülevaade Eesti finantssüsteemi vastupidavusest hoiatas, et Rootsi pankade probleemid alles hakkavad kasvama.

Aruanne koostati läinud aasta lõpus ja vahepeal on Rootsi valitsus ja pangad rakendanud agressiivseid võtteid kapitalibaasi tugevdamiseks. Laenukahjumite katteks on loodud reservid, probleemidega tegeldakse. Pangad olid juba ilmselt raporti kirjutamise ajal paremas seisus.

Eestile on oluline Läti käekäik. Kas Läti valitsus saab defitsiidi kontrolli alla?

Me ei kauple Lätis defitsiidi numbri üle, oluline on struktuurireformide kvaliteet. Sealjuures ressursside ümbersuunamine n-ö kaubeldavasse sektorisse. Sel põhjusel soovitasime Lätis kärpida tulumaksu, kuid tõsta käibemaksu.

Kas Balti riikides hakkab langus pidurduma?

Peamistes majandusnäitajates pole ma veel pööret näinud. Balti riigid toibuvad koos kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Saksamaaga. Ilmselt V-kujulist kiiret toibumist oodata ei maksa, pigem laia põhjaga U. Langus ilma kasvuta ehk L-kujuga tulevik ähvardab juhul, kui deflatsiooniga ei suudeta konkurentsivõimet taastada ja majandust kasvule viia. Sellist laenurahast köetud kasvu enam ei tule. Nüüd tuleb teenida reaalset tulu, et buumi ajal võtud laenud tagasi maksta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing