Kevadkülv piirangu all

Alles homme, pärast kaks nädalat kestnud rahastamispausi, alustab PRIA taas vahepeal "külmunud" 195,1 miljoni krooni väljamaksmist rohkem kui 5000 põllumajandusettevõttele.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder rääkis Äripäevale, et rahandusminister Ivari Padari 1. maist kehtestatud riigikassa väljamaksete piirangu tõttu jäi kõige kibedamal külviajal 195 miljonit krooni otsetoetuste raha lihtsalt toppama.

"Väljamaksetele kehtestatud limiit lubas maikuus välja maksta umbes 27 miljonit krooni. Ja rohkem me enam maksta ei saanud, riigikassa rohkem üle ei kandnud. Selles ulatuses saime toetusi välja maksta. Nüüdseks on kujunenud äärmiselt totter olukord, sest me ei saa väljamakstut tagasi nõuda, samuti ei saa me ülejäänutele mingis muus määras toetusi ka edasi maksta. Praegu on täiesti ebavõrdse kohtlemise ja konkurentsiga tegemist," oli Seeder endise põllumehe Padari otsuse peale nördinud.

Rahandusministeeriumil on Seederi sõnul teada ka see, et toetuste väljamaksmine kavandatud mahus ei ohusta kuidagi säästueelarve vastuvõtmist, sest põllumajandusministeerium täidab oma kokkuhoiuplaani teiste kulutuste arvel, mille kohta on nad kirjaliku ettepaneku ka rahandusministeeriumile esitanud.

"See kaks nädalat, mis me siin rahandusministeeriumiga oleme vaielnud ja jauranud, on väga suur ajaline kaotus põllumeestele. Ja see on ses mõttes totter, et need väljamaksed tuleb teha niikuinii. Pealegi on põllumajanduses ajategur määrava tähtsusega. Just praegu tehakse suuri kulutusi seemnetele, kütusele, väetistele, hangetele. Ei ole võimalik, et juuni keskel või jaanipäeval alustame külviga. Siis on tehtud kulutused tulutud, ebaratsionaalsed," rõhutas Seeder.

IRLi ministri arvates on rahandusminister Padar "ametnike vang".

"Olen ju Padariga sel teemal rääkinud. Ta ütleb, et ta mõistab ja annab endast parima. Lõpuks tulevad aga ikkagi vastupidise sisuga vastused. Need on küll Padari allkirjastatud, kuid ametnike koostatud. Mul on isegi üks kiri alles, kus öeldakse, et parimal juhul saame limiidid avada mai lõpus. Räägin ma ministriga, saan ühe vastuse, saan aga ametniku koostatud kirja, on seal hoopis teine jutt," oli Seeder nördinud.

Rahandusminister Ivari Padar selgitas aga, et põllumajandusminister Seeder tekitab asjatut segadust ja paanikat. "Muretsemiseks ei ole põhjust. Kõikide maksete limiite on tõstetud ja toetuste väljamaksmine jätkub varasemas tempos. Mingit fataalset ega kuritegelikku pausi siin ei ole," sõnas rahandusminister.

AS Pakar harib Rae vallas 900 hektarit maad ja peab samas 300pealist veisekarja. Ettevõtte juht Endel Albin ütles, et seni on neile PRIAst üle kandmata 768 889 krooni veise- ja piimakvooditoetust.

"No meile tähendab see umbes ühe kuu käibe jagu piimaraha. Niikuinii on piimatööstused meile märtsikuust piima eest võlgu. See, et meile ei ole praegu ka PRIA toetust välja makstud, tähendab, et me ei suuda ka enda võlgu vähendada," tähendas Albin.

Nimelt oli ASil Pakar eilse seisuga riigi ees 370 723kroonine maksuvõlg.

"Nagu ma ütlesin, tööstused on meile võlgu. Piima kokkuostuhind on praegu umbes krooni võrra odavam liitri omahinnast, mistõttu tekivadki võlad," ei näinud Albin pisivõlas siiski midagi dramaatilist.

Samas ei ole toetusraha toppamine kõigi põllumeeste jaoks probleemiks. Võhmuta PM ASi juhatuse esimees Rein Lall tunnistas Äripäevale, et see, kas ja millal nad PRIA-lt ette nähtud 804 818 toetuskrooni kätte saavad, ei ole nende jaoks eriti määrava tähtsusega.

"Teate, meil ei jää selle tõttu, et toetussummat ei ole tänaseks välja makstud, küll mitte midagi tegemata. Meil ei ole ühtki võlga mitte kellegi ees, kuigi meile ollakse piimaraha peaaegu miljon krooni võlgu. Oleme kevadtöödega igati graafikus. Me ei ole sel kevadel isegi külvilaenu küsinud. Ühesõnaga, majandame end kenasti ära," rääkis Lall.

Lall rõhutas, et Võhmuta edu valem peitub ettenägelikkuses. "Küsimus on ikka selles, kui pikalt ettevõtja ette mõtleb. Olen seda rääkinud ka teistele piimatootjatele, kes siin praegu võlgades siplevad, aga nemad ei taha seda ikka uskuda ja kuulda võtta. Oleme eesmärgiks seadnud ka raskel ajal firma jätkusuutlikkuse tagamise, seda aga ei ole võimalik ette mõtlemata saavutada," pani Lall kolleegidele südamele.