Maamaksu tõus jahutaks turgu

Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka suur maamaks - loosung 2007. aasta detsembris kogunenud maamaksu tõusu vastaselt piketilt.

Äripäev ei toeta maamaksu tõusu. Soovitame maade ümberhindamise lükata edasi, sest maamaksu tõus lööks valusalt kinnisvaraomanikke. Nende vara väärtus on kriisi ajal juba kõvasti räsida saanud ning enamik neist peab nagunii teenindama ka laene.

Igasugune kinnisvara ja maa maksustamine ähvardab veelgi edasi lükata kinnisvaraturu taastumist, mis on ju ka omavalitsuste huvides. Maamaksu võib pidada tasakaalustavaks jõuks buumi ajal, sest see peaks tooma rohkem maad turule (inimesed ei taha seda kasutult hoida), tõmmates sellega hinnataset allapoole. Praegu pole turgu jahutada tarvis. Tänavu esimeses kvartalis vähenes kinnisvaratehingute koguväärtus niigi poole võrra.

Kui maad hinnataks ümber tänavu, siis saaksime ka põhjendamatult kõrge maksustamise aluse lähiajaks, sest maa hind langeb järsult.

Kuigi maade viimasest hindamisest on möödas kaheksa aastat, ei tähenda see, et maksumäärad poleks vahepeal tõusnud. Näiteks Tallinn tõstis maamaksu 2007. aasta detsembris hüppeliselt (0,6protsendiliselt maamaksumääralt 1,5 protsendini). Samuti on vale öelda, et maamaks tabaks eelkõige rikkaid. Ajaloolistel põhjustel on meil palju kinnisvara pensionäridel, kelle sissetulek muidu on pisike, kuid kes on saanud omandireformi käigus tagasi perekonnale kuulunud maa. Seega inimesed, kes nagunii on juba talunud ajaloolist ebaõiglust ja kes satuksid taas sundseisu. Maamaksu tõstmise vajadus tuleneb kohalike omavalitsuste rahapuudusest. Maamaks moodustab olulise osa omavalitsuste sissetulekust, kohati isegi 10 protsendi ringis.

Muude tulude langedes - tulumaksu laekub oodatust vähem, riigieelarve võtab rohkem endale, samuti on omavalitsustel nüüd keelatud võtta laenu muuks kui Euroopa Liidult toetust saavate projektide kaasrahastamiseks - oleks maamaksu tõus omavalitsustele eriti tähtis tuluallikas.

Kui eeldada, et mingit maksu peaks tõstma, siis oleks maamaksu tõstmine mitmest halvast isegi üks paremaid valikuid. Eelkõige sellepärast, et see ei halvendaks olukorda tööjõuturul. Erinevalt tööjõust ja kapitalist on maad mingi kindel hulk ning selle kõrgem maksustamine ei tõmbaks maad turult vähemaks.

Maamaks on ka kindel tuluallikas, sest maad ei saa peita, nagu käivet või tulusid, ega ka välismaale viia. Tulevikus tuleks aga maid hinnata senisest tihemini, iga kolme-nelja aasta tagant. Nii tasuksid maaomanikud makse, mis on tegelikkusega kooskõlas. Samas hoiaks see ära ootamatud šokid, mida tänavune ümberhindamine kaasa tooks.

Autor: ÄP