Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigihangetel käib kõva võisturebimine

    "Tellijad peaksid olema väga tähelepanelikud, kuna nüüd tehakse meeleheitlikke pakkumisi hangete võitmiseks. Kuid ebareaalselt madala hinnaga sõlmitud lepingu puhul on tõsine oht, et tellija saab hiljem midagi hoopis teistsugust, kui ta enda meelest tellis," hoiatas Merko Ehituse tegevjuht Tiit Roben esmapilgul rõõmustavalt kahanevate hindadega pakkumiste salapärase külje eest.
    Hindade hüppelist langust lähitulevikuks ta ei prognoosi. Siiski teatav langus veel jätkub. Edasise olukorra lahenduseks on variant, et ülimadalalt pakkunud töövõtja läheb poole ehituse pealt lihtsalt pankrotti. Siis jääb klient üksi koos pooliku ehituse või pooliku garantiiga. Pealegi saavad ju mõned tegijad materjale ja mehhanisme tellida veel ainult arveid 100% ette makstes. Seega on väga tähtsaks muutunud ehitusettevõtja likviidsete vahendite olemasolu.
    YIT Ehituse juhatuse esimees Priit Sauk tõdes, et erahanked jäävad praeguses majandusolukorras seisma peamiselt rahastamise tõttu. Seda agaramalt osaletakse riigihangetel. Samas näitab see, kui palju ressurssi tegelikult üle on. "Kui ikka 40 ettevõtet rehkendab palehigis pakkumisi ühele riigihankele, siis see näitab, et neid on liiga palju," tõi Sauk näite.
    Tema sõnul on pakkumiste vahed tihti 50-66%, vahel isegi 137%. "Tekib küsimus, kes eksib, sest tööjõud ja materjalid ei ole nii palju odavnenud," imestas Sauk.
    Nüüd on 30 miljoni kroonine hange suur. Tähtsaks on muutunud ka hanked väärtuses 5-10 miljonit krooni.
    Näiteks Tartus Ahhaa teaduskeskuse riigihanke järel kalkuleeritud riigihanke puhul on suurfirmad Merko Ehitus ja Nordecon Ehitus valmis karvupidi kokku minema. Kahe aasta eest tegi viimane parimaks tunnistatud 211,3 miljoni kroonise pakkumise, kuid nüüd oli firma valmis tegema töö ära 167,4 miljoniga. Seda kuulnud Merko Ehitus leidis riigihangete seadusele toetudes, et senise lepingu muutmise tõttu tuleb korraldada uus hankemenetlus. Merko Ehitus ise oleks valmis teaduskeskuse ehitama 160 miljoni krooniga.
    Olukord pole parem ka teedeehitajatel, kellele ongi jäänud ainsaks võimaluseks riigihange. Talteri tegevjuhi Sven Pertensi sõnul käib rebimine riigihangetel ikka täie hooga, ehkki osa firmasid on kadunud. Seega on turg langenud kiiremini, kui on kadunud firmad. Et teedeehituse mahud on võrreldes eelmise aastaga langenud umbes 40%, siis vaadatakse hoolega just riigihankelisi infrastruktuuriprojekte.
    Teede REV 2 tegevjuhi Andri Tõnsteini tõdemusel on nüüd aastas on kolm-neli suurt hanget ning kui ühelgi neist edukalt osaleda ei õnnestu, siis on ettevõtte juhid ainult raskete valikute ees.
    Riigihangetel tehakse näiteks projekteerimishangetel suuri alapakkumisi. Kuid alapakkumistega kvaliteeti ei saa.
    Kuni seadus soosib alapakkumisi, ei muutu turul midagi. Tavaliselt ei võeta pakkumist tõsiselt. Lihtsalt võetakse pakkumiste näitajad ja korrutatakse need läbi, selle asemel, et asi enne endale süvitsi selgeks teha. Ebaõnnestumiste korral aga eitaheta tunnistada, et ise olid rumal ja läksid alt.
    Kui on korralik ehitusprojekt, siis ei saa nii lihtsalt tulla ka apse. Kuid selle puudumisel ei saa projekteerija vastutada olukorra eest.
    Leian, et mida enam asju läbi arutatakse, seda vähem saab tekkida vääritimõistmisi.
    Las projekteerija projekteerib, ehitaja ehitab, haldaja haldab. Igaüks jäägu ikka oma liistude juurde.
    Alapakkujad saavad suurt kuulsust ja sära, sest paljud tormavad nende juurde. Aga kvaliteeti siin pole ja kokkuvõttes läheb selline pakkumine hoopis kallimaks.
    Rahandusministeerium ütleb, et ei pea valima kõige odavamat pakkumist, sest seadus seda ei nõua. Kui nii - siis miks ei rakendata seda valimisloogikat.
    Pakkumise aluseks peaks ikka olema kvaliteet, mitte odav hind.
    Senine hankimiseloogika keskendub enam riigihangete korraldamise kirjeldamisele. Samas on hanke täitmisel lubatust kinnipidamine kontrolli alt väljas.
    Seetõttu aitaks kvaliteedi esmatähtsaks seadmine ja sellest kinnipidamise jälgimine ehitusturgu korrastada. Uut tüüpi lähenemist näitab juba Euroopa Liit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Eestlased reisisid mullu välismaale kaks korda enam
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.
Eelmisel aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam, teatas statistikaamet.