Neljapäev 23. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Geeniülekanne HIV raviks?

19. mai 2009, 13:23

HIV-vaktsiini leidmise osas on viimasel
ajal oldud üsna pessimistlikud. Inimese immuunsüsteem pole lihtsalt piisavalt
nutikas, et pidevalt muutuvat viirust üle trumbata. Uues uurimuses pakutakse aga
välja lahendus, kus immuunsüsteem hoopis kõrvale jäetakse ning pannakse keha
geeniteraapia abil tootma molekule, mida immuunsüsteem toota ei oska.

Ajakirjas Nature Medicine avaldatud uurimuses õnnestus Pennsylvania ülikooli professoril Philip Johnsonil ja tema kolleegidel kaitsta ahve SIV (simia immuunpuudulikkuse viirus) eest, mis on HIV-le lähim loomi nakatav viirus, sisestades nende lihastesse geenid, mis toodavad SIV antikehasid. Need antikehad võitlevad SIV vastu, kuid immuunsüsteem ise toodab neid väga harva, kirjutas Technology Review.

Nii SIV kui ka HIV puhul on viiruse pinnavalkude muutumise kiirus niivõrd suur, et immuunsüsteemi poolt välja töötatud antikehad on peagi kasutud, selgitas Johnson. „Ma sain umbes kümme aastat tagasi aru, et traditsioonilised lähenemised ei tööta,“ ütles ta. „Kõik edukad vaktsiinid jäljendavad keha loomulikku immuunvastust, kuid see lihtsalt ei tööta HIV-ga nakatunud inimeste puhul. HIV suudab ennast liiga hästi immuunsüsteemi eest peita.“

On näidatud, et mõned antikehad suudavad SIV neutraliseerida, kuigi nende täpset töömehhanismi ei mõisteta. Edutuks on osutunud ka katsed panna inimese immuunsüsteem selliseid laia efektiivsusega antikehi tootma.

Et sellest probleemist jagu saada, võttis Johnson kasutusele teise viiruse. Viirus nimega AAV (adeno-associated virus) on osutunud tõhusaks vahendiks geenilõikude turvaliselt inimese kehasse toimetamiseks geeniteraapia käigus. Selle viiruse abil on edukalt ravitud näiteks hemofiiliat ja kaasasündinud pimedust, varustades inimesed geenidega, mis neil muidu puuduvad.

Johnson ja tema kolleegid valmistasid DNA järjestuse, mille pealt toodetakse kahte eriti stabiilset ja SIV vastu tõhusat antikeha versiooni. See järjestus sisestati AAV vektorisse ja süstiti üheksa reesusmakaagi lihastesse, kus viirus antikehasid tootma hakkas.

Nelja nädala pärast nakatati ahvid SIV-ga. Seejärel jälgiti aasta jooksul nende tervist ning viiruse ja antikeha taset veres. Kuuel üheksast ahvist ei tekkinud mingeid viirusega nakatumise märke, ülejäänud kolmel olid küll nakatumise tunnused olemas, kuid aidsi välja ei kujunenud. Kõik kuus kontrollgrupi ahvi nakatusid aga SIV-ga ning neli neist suri enne katse lõppu.

Tulemused on väga julgustavad, kinnitas Suurbritannia Cardiffi ülikooli teadlane Andrew Sewell, kes uurimuses ei osalenud. „Ma pole kunagi varem näinud meetodit, mis nii hästi töötaks,“ ütles ta.

"Ahvide peal töötas see meetod hästi, kuid muidugi peame veel näitama, et see inimeste peal ka töötab,“ ütles Johnson. Laboris on leitud neli antikeha, mis katseklaasis HIV vastu hästi töötavad. AAV vektori abil saaks nende tootmise jaoks vajalikud järjestused inimestesse viia. Johnson loodab peagi saada luba kliiniliste katsetuste alustamiseks ning on tehnoloogia eduka rakendamise osas inimestel optimistlik. Kui tema katsed osutuvad edukaks, võib olla tegemist taskukohase võimalusega ennast HIV eest kaitsta.

"Tänapäeval olemasolevad tootmistehnoloogiad võimaldavad sellist vaktsiini küllalt soodsa hinnaga valmistada,“ ütles Johnson. „Tegelikult sobiks praegu aga ükskõik kui kallis meetod, mis lihtsalt töötaks.“

Sewell jagab tema optimismi: „Kui HIV oleks Achilleus, keda saab haavata vaid kannast, siis see ravim sihib just nimelt kanda. Fakt, et see ahvide peal nii hästi töötas, on väga paljutõotav.“

Johnson ja Sewell hoiatavad aga, et HIV kontrolli all hoidmiseks on oluline leida veel rohkem töötavaid antikehi. „Viiruse surve alla panemiseks võib olla vajalik sisestada korraga kaks või rohkem tõhusat antikeha, seega mida rohkem antikehi me leiame, seda parem,“ ütles Johnson.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. September 2009, 13:37
Otsi:

Ava täpsem otsing