Miks eurosaadikud sissetulekuid varjavad?

Kadri Jakobson 20. mai 2009, 00:00

"Ma ei ole oma kulutuste üle arvet pidanud," lausub Toomas Savi. "Teave, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikme assisteerimist, ei kuulu avalikustamisele. Minu palk, lisatasud ja hüvitised on avalik informatsioon ning küllap leiate selle teabe iseseisvalt."

Savi vastuseid vahendanud Joel Hirv ütleb, et neil puudub ülevaade, millises ulatuses on Savi viie aasta jooksul nimetatud hüvitisi kasutanud. "See teave on parlamendi finantsosakonnal," ütleb Hirv, soovitades selles küsimuses nendega ühendust võtta.

Ka Katrin Saks ütleb, et tema kontor raamatupidamist ei pea. "Mis puudutab kõiki muid hüvitisi, on see avalik info ja kättesaadav pressiosakonnast," räägib Saks.

Ka Siir Oviir ja Tunne Kelam nendivad, et pole kulusid kokku arvestanud, kuid transpordikulusid (4148 eurot) pole nad kasutanud. "Päevaraha makstakse meile Brüsselis või Strasbourgis füüsiliselt kohal oldud tööaja eest ja sellest tasume oma elamiskulud - nii renditud korteri eest Brüsselis (12 kuud) kui ka hotelli eest Strasbourgis," selgitab Oviir.

Marianne Mikko vastused Äripäevani nädala jooksul ei jõudnud.

Parlamendiliikmele on kuus ette nähtud assisteerimistasu kuni 17 540 eurot ehk ligi 274 000 krooni.

Hirv ütleb, et parlamendiliige võib ise otsustada, kui palju assistente ta akrediteerib Brüsselisse-Strasbourgi ning kui palju nõunikke ta palkab oma valimisringkonnas. Assistente võib olla kuni kolm.

"Assistentide ja nõunike palgad on määratud tööandja ja töövõtja vahelises töölepingus, mille sisu on salajane," selgitab Hirv.

Saks kinnitab, et temal on täiskohaga assistente kolm ja poole kohaga üks.

Oviiril on üldjuhul assistente kaks, kuid büroos on olnud praktikal ka üliõpilased.

Euroopa Parlamendi Eesti toimetuse pressinõunik Jana Jalvi-Robertson ei tea öelda saadikute kulutatud summasid. "Ei oska öelda, kas saadikud kasutavad assisteerimiskulud 100% ära, kindlasti sõltub see saadikust ja tema büroo suurusest. Usun, et see võib olla nii ja naa."

Palgakärbe ja kulude kokkuhoid jätab europarlamendi saadikud puutumata. Võrreldes 2008. aastaga tõusid selle aasta alguses inflatsiooni võrra kõik hüvitised. Näiteks üldkulude hüvitis oli mullu 4052 eurot kuus, sel aastal aga 4202 eurot. Ka palgasüsteemis on tulemas muutus. Kui praegu on Eesti europarlamendi liikme palk võrdne riigikogu liikme palgaga ehk ligi 50 000 kr kuus, siis pärast eelseisvaid valimisi jõustub uus seadus, mis määrab kõikide saadikute palgaks 7665 eurot ehk ligi 120 000 kr kuus. Seadus muudab ka sõidukulude arvestust, mida tuleb hakata nüüdsest arvetega tõendama. Kui seni maksti saadikutele kinni äriklassi lennupilet kodumaale sõiduks, siis pärast seaduse jõustumist reaalsete kulutuste alusel. Sõidukulude hüvitis on kuni 4000 eurot kuus.

"Hüvitisi saab ka sel ajal, kui parlamendi istungeid ei toimu," ütleb Jalvi-Robertson.

Mis on Teie arvates olulisim, mida olete Eesti heaks europarlamendis teinud?

Kui palju olete võõrustanud külalisi Eestist?

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:05
Otsi:

Ava täpsem otsing