Miks eurosaadikud sissetulekuid varjavad?

20. mai 2009, 06:43

Küsimused Eesti europarlamendi saadikutele
igakuiste sissetulekute ja hüvitiste kohta põrkavad Brüsselist nagu
pingpongipall tagasi - saadikud neid ei ütle. Isegi assistendi nimi ja tema palk
on salajane.

"Ma ei ole oma kulutuste üle arvet pidanud," lausub Toomas Savi. "Teave, mis puudutab Euroopa Parlamendi liikme assisteerimist, ei kuulu avalikustamisele. Minu palk, lisatasud ja hüvitised on avalik informatsioon ning küllap leiate selle teabe iseseisvalt."

Savi vastuseid vahendanud Joel Hirv ütleb, et neil puudub ülevaade, millises ulatuses on Savi viie aasta jooksul nimetatud hüvitisi kasutanud. "See teave on parlamendi finantsosakonnal," ütleb Hirv, soovitades selles küsimuses nendega ühendust võtta.

Katrin Saks: minu kontor raamatupidamist ei pea
Ka Katrin Saks ütleb, et tema kontor raamatupidamist ei pea. "Mis puudutab kõiki muid hüvitisi, on see avalik info ja kättesaadav pressiosakonnast," räägib Saks.

Ka Siir Oviir ja Tunne Kelam nendivad, et pole kulusid kokku arvestanud, kuid transpordikulusid (4148 eurot) pole nad kasutanud. "Päevaraha makstakse meile Brüsselis või Strasbourgis füüsiliselt kohal oldud tööaja eest ja sellest tasume oma elamiskulud - nii renditud korteri eest Brüsselis (12 kuud) kui ka hotelli eest Strasbourgis," selgitab Oviir.

Marianne Mikko vastused Äripäevani nädala jooksul ei jõudnud.

Parlamendiliikmele on kuus ette nähtud assisteerimistasu kuni 17 540 eurot ehk ligi 274 000 krooni.

Hirv ütleb, et parlamendiliige võib ise otsustada, kui palju assistente ta akrediteerib Brüsselisse-Strasbourgi ning kui palju nõunikke ta palkab oma valimisringkonnas. Assistente võib olla kuni kolm.

"Assistentide ja nõunike palgad on määratud tööandja ja töövõtja vahelises töölepingus, mille sisu on salajane," selgitab Hirv.

Saks kinnitab, et temal on täiskohaga assistente kolm ja poole kohaga üks.

Oviiril on üldjuhul assistente kaks, kuid büroos on olnud praktikal ka üliõpilased.

Saadikute palk tõuseb 120 000 kroonini kuus
Euroopa Parlamendi Eesti toimetuse pressinõunik Jana Jalvi-Robertson ei tea öelda saadikute kulutatud summasid. "Ei oska öelda, kas saadikud kasutavad assisteerimiskulud 100% ära, kindlasti sõltub see saadikust ja tema büroo suurusest. Usun, et see võib olla nii ja naa."

Palgakärbe ja kulude kokkuhoid jätab europarlamendi saadikud puutumata. Võrreldes 2008. aastaga tõusid selle aasta alguses inflatsiooni võrra kõik hüvitised. Näiteks üldkulude hüvitis oli mullu 4052 eurot kuus, sel aastal aga 4202 eurot. Ka palgasüsteemis on tulemas muutus. Kui praegu on Eesti europarlamendi liikme palk võrdne riigikogu liikme palgaga ehk ligi 50 000 kr kuus, siis pärast eelseisvaid valimisi jõustub uus seadus, mis määrab kõikide saadikute palgaks 7665 eurot ehk ligi 120 000 kr kuus. Seadus muudab ka sõidukulude arvestust, mida tuleb hakata nüüdsest arvetega tõendama. Kui seni maksti saadikutele kinni äriklassi lennupilet kodumaale sõiduks, siis pärast seaduse jõustumist reaalsete kulutuste alusel. Sõidukulude hüvitis on kuni 4000 eurot kuus.

"Hüvitisi saab ka sel ajal, kui parlamendi istungeid ei toimu," ütleb Jalvi-Robertson.

Viis saadikut vastasid kahele küsimusele
Mis on Teie arvates olulisim, mida olete Eesti heaks europarlamendis teinud?

Kui palju olete võõrustanud külalisi Eestist?

Toomas Savi

Kui iga europarlamendi liige võitleks üksnes oma liikmesriigi huvide eest, poleks meil europarlamenti ega ELi. EP pädevuses on eelkõige otsused, mis puudutavad ühiseid poliitikaid, kus saadik lähtub ennekõike oma fraktsiooni seisukohast ja siis kaalub liikmesriigi valitsuse positsiooni.
Kõigil Eestist valitud saadikutel tuli 2007. aasta aprillisündmuste järel teha hoolega selgitustööd nii oma fraktsioonides kui ka täiskogu istungitesaalis, sest ebatõene teave oli lääne meedias ajuti eristamatu tõesest. Asjaolu, et Euroopa Parlament avaldas Eestile toetust, annab tunnistust, et eesmärk ilmselt saavutati.
Olen EP kulul kutsunud ELi tööga tutvuma 481 inimest, lisaks fraktsiooni kulul täiendavate külalisgruppide raames 30-40 inimest.

Katrin Saks

1) Läänemere strateegia, mille üks algatajaid oli Toomas Hendrik Ilves; 2) Eesti resolutsioon, mis järgnes meie aprillisündmustele, kübersõjale ja meie Moskva saatkonna ründamisele; 3) presidendi esinemine Euroopa Parlamendis ja EV 90. aastapäeva tähistamine; 4) Vene- Saksa gaasitrassi keskkonnamõjude esiletoomine ja Läänemere probleemide teadvustamine selles kontekstis; 5) totalitaarsete režiimide kuritegude hukkamõist ning 23. augusti kuulutamine natsismi ja stalinismi ohvrite mälestuspäevaks; 6) soome-ugri temaatika käsitlemine; 8) ELi tööturu problemaatika. Konverentsi organiseerimine, et tutvustada vähemuste olukorda Eestis.
250 inimest EP külalistena pluss isiklikud külalised oma kulu ja kirjadega.

Andres Tarand

Projekti Nordstream tegelaste valede paljastamine.
500 külalist

Tunne Kelam

Usun, et olen kaasa aidanud Eesti paremale tutvustamisele, meie riigile hea nime ja usaldusväärsuse võitmisele.
450

Siiri Oviir

Üldiselt töötame Euroopa Parlamendis kogu Euroopa heaks. Laste ja noorte rasvumist ja ülekaalulisust käsitleva raporti puhul suutsime saavutada, et edaspidi rahastab ka EL nn aed-ja juurviljaprogrammi sisseviimist koolitoidu menüüsse.
Direktiivis "Patsiendiõigustest piiriüleses tervishoius" leidsid mitmed minu ettepanekud täiskogul toetamist, millest võib-olla olulisim on põhimõte, et kui patsient ei saa koduriigis õigeaegset haiglaravi, mida ta aga meditsiinilistel näidustustel kohe vajab, siis hüvitab koduriik teises liikmesriigis haiglasoleku kõik kulud.
Tööaja direktiivi vastuvõtmisel suutsin ära hoida olukorra, kus valveaega hakataks jagama passiivseks ja aktiivseks. See puudutab eelkõige tervishoiutöötajaid ja päästeametnikke.
481

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. May 2009, 07:50
Otsi:

Ava täpsem otsing