Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Põllumees sipleb võlaoheliku otsas

20. mai 2009, 16:52

Rohked laenamisele seatud lisatingimused ja
pankade soov laenuraha kiiremini kätte saada muudavad põllumajandusse
investeerimise riskibisniseks.

Põllumehed ütlevadki juba, et kui tuleb veel ka teine hindade poolest nii vilets aasta kui mullu, siis võib kodumaa põllumajandusele hakata hingekella lööma.

Traktoreid ja põlluharimistehnikat müüva ASi Tatoli juhataja Jaak Nõmmsalu sõnul saavad talunikud uut tehnikat soetades loota ainsana oma rahakotile ja investeeringutoetustele, kui mõnel õnnelikul läheb korda viimased välja kaubelda. "Näib, et praegu annab põllumehele laenu ainult Nordea pank, umbes 95% meie müüdavast tehnikast on see finantsasutus rahastanud," tõdes Nõmmsalu.

"Teistel pankadel on vist raha täitsa otsas, sest tundub, et ka juba väljalaenatud raha soovitakse iga hinna eest kiiresti tagasi saada. Mingitest kompromissidest pankadega ei tasu põllumehel praegu eriti unistada," lisas ta. Nõmmsalu hinnangul on pankade nõudmistesse tekkinud ridamisi lisatingimusi – küll soovitakse ühe iseenesest tühise miljonikroonise laenu saamiseks ettevõtte omanike topeltkäendusi, küll keelatakse dividendide väljavõtmist.

Lüpsi- ja farmitehnikat maale toova OÜ Lehola juhataja Lembit Pirn tunnistas, et piimakarja kasvataja olukorra muudab eriti raskeks piima madal kokkuostuhind, saamata raha juba müüdud piima eest ning loomulikult ka laenuraha kättesaamatus.

Nii on Põlvamaal paarisajapealist piimakarja kasvatav Miiaste POÜ praeguseks täies mahus kätte saanud alles veebruiarikuu piimaraha. Samas saab ettevõte mai lõpupäevil valmis mitu miljonit krooni maksma läinud robotlüpsilauda, mille jaoks võetud laenu tuleb nüüd hakata tagasi maksma. "Ühest küljest on meie uus laut asi, mida ei häbene näidata, teiselt on tulevik laenu tagasimaksmise osas kriitiline," tõdes Miiaste juht Uuno Paal.

Nordea panga korporatiivpanganduse juhi Andreas Laane sõnul pole panga põhimõtted põllumajandusettevõtete krediteerimises viimase aasta jooksul oluliselt muutunud. "Põllumajandus on iseenesest huvitav sektor. Ühelt poolt on see valdkond, kus tuleb kõige rohkem ette ootamatusi – tulenevalt ilmast, maailmaturu hindade kõikumisest või kohalikust turuvõitlusest," selgitas ta. "Seetõttu on põllumajanduse finantseerimine juba ennustatavalt keeruline, kuna eeldab väga suurt valmidust nende faktoritega tegelemisel," lisas Laane.

Samas tunnistas Nordea esindaja, et pank on põllumajandusettevõtetelt kahjumeid saanud üsna vähesel määra ja selles mõttes ei ole sektor oluliselt riskantsem kui teised. "Lähtudes siiski enamasti väikestest summadest, tihedatest restruktureerimistest ja töömahust, on põllumajanduse riskimarginaalid olnud ajalooliselt pisut kõrgemad kui teistes majandussektorites," ütles Laane. "Põllumajndussektorisse oleme väljastanud vaid 1,1% ettevõtete laenuportfellist. Ühtegi halba laenu põllumajandusettevõtetele meie laenuportfellis ei ole," märkis ta.

Ka SEB panga juhatuse liige Riho Unt kinnitas, et nemad pole viimasel ajal põllumajandussektorisse laenamise põhimõtteid muutnud. Ta lisas, et pole kuigi tõenäoline olukord, kus pankurid peavad palkama haldusfirma, kes hakkaks pankrotistunud agrofirmade väljaostmata seadmetega põldu harima ja lehmi lüpsma.

"Tänases majandussituatsioonis ei erine põllumajandussektori olukord oluliselt teistest sektoritest, kuid mõningate eripäradega tuleb siiski arvestada," tõdes Unt. "Näiteks põllumajandussektorit mõjutab enim ilmastikutingimused, piima kokkuostuhind jne. Põllumajandussektor on volatiivne ja pank arvestab sellega laenude väljastamisel," rääkis ta.

Pikemalt loe neljapäeval Äripäeva põllunduse rubriigist.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. May 2009, 16:52
Otsi:

Ava täpsem otsing