Enamatele firmadele plekk külge

Piret Reiljan 21. mai 2009, 00:00

Märkusega aruanne ei too ettevõtjale küll otseseid karistusi, kuid võlausaldajate ja partnerite silmis on tegemist olulise indikaatoriga. "Puhas otsus sisendab usaldust, märkus teeb ilmselt veidi ärevaks," sõnas Ernst & Young Baltic ASi partner Ivar Kiigemägi. Ta tõi näite, et finantsasutused võivad nõuda laenusaajalt märkusega otsuse korral lisatagatisi või garantiisid.

Seda, et märkustega aruanded pole seekord erandlikud, näitab ilmekalt see, et teiste hulgas said n-ö pleki külge ehk märkusega audiitori järeldusotsuse ka kolm börsifirmat - Tallinna Kaubamaja, Ekspress Grupp ja Luterma (endine AS Kalev - toim). Kõigi kolme vara hindamisega ei jäänud audiitorid rahule.

Tallinna Kaubamaja audiitor jäi firma juhtkonnaga eriarvamusele kingaäride ABC King ja Suurtüki NK hindamise osas. Kaubamaja juhtkond ei tuvastanud vajadust kingaärisid alla hinnata. Audiitori märkus teatas, et nad ei saanud piisavalt kindlust varade väärtuse testis kasutatud eelduste paikapidavuse kohta.

"Audiitorid lähenesid asjale neile omaselt mustades värvides. Meie näeme omandatud kingafirmadel ja nende ühendamisel audiitoritest suuremat potentsiaali ja jääme endale kindlaks," ütles Tallinna Kaubamaja juht Raul Puusepp. Firmajuht nentis, et sel kümnendil sai kaubamaja aruanne esimest korda märkusega järeldusotsuse.

"Headel aegadel ei olnud tavaline, et näiteks börsifirmade aruannetele märkusi kirjutatati, nüüd on selleks rohkem põhjust," nentis PriceWaterhouseCoopers'i partner Ago Vilu.

Vilu auditeeris ka Ekspress Grupi aruannet ja lisas sellele märkuse, kuna vahetult enne aruande kinnitamist maha müüdud Ekspress Hotline'i puhul polnud võimalik usaldusväärselt hinnata, kas saadav tasu katab müüdava äriüksuse netovara bilansilise väärtuse.

Ekspress Grupi hinnangul oli Ekspress Hotline'i hind koos ostuoptsiooniga 124 miljonit krooni, mis kattis firma netovarade 116miljonise bilansilise väärtuse. Grupi finantsjuhi Anne Kallase sõnul oli märkus tingitud sellest, et audiitoril ei olnud piisavalt aega, et hinnata müügitasu koosseisus saadud optsiooni 30 miljoni kroonise väärtuse õigsust. "Müügileping sõlmiti 23. aprillil ja audiitori aruanne väljastati 28. aprillil."

Eeltoodule lisaks väärib märkimist, et Delfi väärtuse kohta, mida Ekspress Grupp alla ei hinnanud, audiitor märkust ei teinud.

Deloitte Eesti partneri ja vannutatud audiitori Veiko Hintsovi kinnitusel on audiitoritel kahtlemata praegu rohkem tööd ja nad norivad senisest rohkem detailide kallal. "Järeldusotsused on praegu kindlasti huvitavamad kui iial varem," sõnas ta. Samas pidas Hintsov positiivseks, et majandusaasta aruanded palju tähelepanu saavad, kuna see paneb ka ettevõtte juhtkonda rohkem pingutama.

Hintsov soovitas ettevõtjatel hinnangute andmisel pöörata erilist tähelepanu bilansipäeva järgsetele sündmustele. "Tähtis on jätkusuutlikkus. Peaks rohkem jälgima rahavooge, mitte olema liiga varakeskne," arvas ta.

Ekspress Grupi ja Tallinna Kaubamaja kõrval teenis audiitorilt suisa kolm märkust Oliver Kruuda suurosalusega Luterma. Audiitor ei leidnud piisavalt kinnitust juhtkonna otsuste õigsusele kinnisvara ja seadmete väärtuse hindamisel. Samuti ei pidanud audiitor põhjendatuks aktsiaseltside Uniprint ja Unipress konsolideerimata jätmist.

Marcel Vichmanni ja Oliver Kruuda suurosalusega ASi Rocca al Mare Suurhall aruandes seisab märkus nii halli võimaliku ülehindamise kui ka jätkusuutlikkuse probleemide kohta.

Suurhalli juht Helen Loov oli pahane, et audiitorite märkused suure kella külge pannakse, sest see muudab olukorra veelgi keerulisemaks. "Suurhall vaevleb ehitusinvesteeringuks võetud laenukohustuse käes ja pole kunagi suutnud finantskohustusi eraomanike abita katta," nentis ta ja lisas, et erinevad lahendused on kaalumisel.

Lisaks märkustele lisavad audiitorid majandusaasta aruannetele sageli ka järeldusotsust mittemõjutavaid, kuid peamiselt ebakindlusele ja ohtudele osutavaid tähelepanekuid.

Näiteks BIGBANKi mulluse majandusaasta aruande kohta on KPMG audiitor kirjutanud järgmise tähelepaneku: "Juhtkond on laenunõuete allahindluse hinnangute kujunemisel võtnud arvesse praeguse majanduskeskkonna mõju. Majanduse edasise arengu ebakindluse tõttu võib majanduskeskkonna muutuste mõju olla oluliselt erinev juhtkonna praegusest hinnangust."

BIGBANKi juht Targo Raus nentis, et kuigi audiitoritel on eeltoodu viimasel ajal pea igale dokumendile vaikimisi lisatav ääremärkus, mille eesmärgiks on ilmselt võimalikke vaidlusi ennetada, tuleb sellega nõustuda. "Mis edasi saab, ei julgeks praegu küll avalikult ennustada," kommenteeris ta majanduskeskkonda.

Jaan Pillesaare osalusega Kakumäe jahisadam on samuti märkusest pääsenud, kuid tähelepanu juhib ettevõtte viimast aruannet auditeerinud KL Partners'i audiitor võimalikule makseraskustesse sattumise ohule: "Osaühingu lühiajalised kohustused 31.12.2008 seisuga ületavad käibevara 78,9 miljoni krooni võrra, mistõttu võivad osaühingul tekkida raskused lühiajaliste laenukohustuste tähtaegse täitmisega," kirjutas audiitor muu hulgas.

Märkuste tegemine vara väärtuse languse kohta on tõepoolest sagenenud ja selle põhjused on ilmselged. Praeguses majandusolukorras ongi paljude varade, näiteks kinnisvara ja tootmisseadmete, väärtused langenud.

Isegi korralikult läbiviidud hindamise korral võivad juhtkonna ja audiitori vahel tekkida erimeelsused, näiteks ei oma audiitor piisavat kindlustunnet prognoosimise aluseks võetud eelduste osas.

Pole harvad ka juhud, kus ükski hindaja ei oskagi praeguses turuolukorras turuhinda määrata. Või on ettevõtte finantsprognooside tegemine ebamäärase olukorra tõttu niivõrd raskendatud, et mõistlike ja usutavate rahavoogude prognoosimine on nagu kohvipaksult ennustamine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 18:05
    Otsi:

    Ava täpsem otsing