Kuidas ajatada maksuvõlga?

Soovitused, kuidas vaidlusi vältida, on koostatud advokaadibüroo Paul Varul vandeadvokaadi ja partneri Helmut Pikmetsa abiga.

1. Vaidlustatud maksuvõla ajatamine

Olukord: maksuhaldur on teinud maksumaksjale maksuotsuse, mida maksumaksja ei aktsepteeri ja vaidlustab.

Küsimus: kui maksumaksja soovib ajatada vaidlusaluse maksuvõla, kas see kahjustab maksumaksja huve maksuotsuse üle peetavas kohtuvaidluses?

Riigikohus: maksuvõla ajatamine ei oma siduvat tähendust maksukohustusele ning ajatada saab ka vaidlustatud maksuvõlga.

Soovitus: riskide ja rahalise koormuse vähendamiseks on mõistlik vaidluse ajaks maksuvõla tasumine ajatada, kui pole kohe võimalik võlga tasuda.

Miks: maksumaksjale edukalt lõppenud kohtuvaidluse järel on maksuhaldur kohustatud tasutud summad maksumaksjale tagastama ja lisaks tasuma maksumaksjale intresse.

2. Vaidlus: maksuvõla osaline ajatamine

Olukord: maksusummat ei ole vaidlustatud ja maksumaksja soovib seda ajatada, kuid maksuhalduri arvepidamises kajastub intressivõlg, millele maksuhaldur ei ole esitanud intressinõuet. Intressivõlg ei pruugi olla aga õige, näiteks on seoses aegumisega intressikohustus lõppenud.

Praktika: maksuhaldur peab võimalikuks ajatada üksnes kogu maksuhalduri arvepidamises kajastatud maksuvõlga, sh näiteks aegunud intressivõlga.

Seadus: Saab esitada ka intressi osas ajatamise taotlus.

3. Tagatise nõudmine maksuvõla ajatamisel

Maksuhaldur võib tagatisena nõuda: kolmanda isiku käendust, raha maksmist maksuhalduri deposiiti, registerpandi või hüpoteegi seadmist.

Praktikas on enam levinud tagatisena pandi ja hüpoteegi seadmise nõudmine.

Vastuolu: üldlevinud nõue, et tagatisvara ja pandisumma peab ületama 1/3 ulatuses võlasummat. See nõue on õigusvastane, kuna seadus sätestab, et pant peab tagama võlga. Kui tagatise väärtus on aga vähenenud, võib maksuhaldur nõuda täiendavat tagatist.

Käenduse andmise puhul lähtub maksuhaldur käendaja maksevõimest.

Maksuhaldur võib nõuda ka raha maksmist deposiiti, kuid see pole mõistlik: kui maksumaksja peaks maksuvõlaga võrdse summa maksma maksuhalduri deposiiti, kaotab ajatamine mõtte - see on maksumaksjale kahjulik, sest intressi arvestatakse edasi.

4. Maksusaladus

Vastuolu: MKS N 14 lg 5 sätestab, et kui maksuhaldur on maksuvõla tasumise ajatanud, on ta kohustatud väljastama maksumaksjale või kolmandale isikule nende nõudmisel tõendi maksuvõlgade puudumise kohta ajatatud maksuvõla osas.

MKS N 27 lg 1 p 5 sätestab, et maksuhaldur võib maksumaksja nõusolekuta ja teadmiseta avaldada igaühele ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse.

Praktika: maksuhaldur väljastab paberkandjal küll tõendi võla puudumise kohta, kuid samal ajal on võlgnevus ikkagi maksuhalduri kodulehel kajastatud.

Riigikohtu otsus: kohustuse täitmise tähtaja edasilükkamisel või täitmise peatamisel ei saa väita, et kohustus on täitmata, st et maksumaksjal on võlg ja võlale viitavaid andmeid ei tohi avaldada.

MTA soovitab taotleda võimalikult lühikest graafikut põhjendusega, et tasumata osale lisandub iga päev 0,06% intressi. Maksuhaldur võib vähendada intressimäära kuni 50% ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Kuna MKSis sätestatud intressimäär sisaldab ka sanktsiooni võlgu jäämise eest, on võla ajatamisel põhjendatud intressimäära vähendamine, sest sisuliselt kinnitatakse uus maksetähtaeg ja maksumaksjat ei saa pidada tasumisega viivitanuks.