Maksuamet on Q Vara võla vähendamise vastu

Artikkel

- Uudised
- Virge Haavasalu
- 20. mai 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuamet on Q Vara võla vähendamise vastu
Seoses saneerimisseaduse vastuvõtmisega läinud aasta detsembris on tekkinud vaidlused, kas riigi nõuet ehk maksuvõlga saab saneerimismenetluses ümber kujundada, sealhulgas vähendada.
"Tulenevalt võrdse kohtlemise põhimõttest on maksuhalduri, nagu iga teise võlausaldaja nõuet, kelle kohta ei ole saneerimisseaduses fikseeritud nõude ümberkujundamise keeldu, võimalik saneerimismenetluses ümber kujundada," kommenteeris Q Vara saneerimisnõustaja Ene Ahas. "Puudub seadusest tulenev alus eelistada maksuhaldurit teiste võlausaldajate ees," lisas ta.
Advokaadibüroo Soraineni partneri ja advokaadi Karin Madissoni hinnangul ei tohiks riik saneerimisseadust enda kasuks tõlgendada.
"Kui 2004. aastal jõustunud pankrotiseadus tühistas maksunõuete eelisõiguse võrreldes teiste tagamata nõuetega, siis saneerimisseaduse enda kasuks tõlgendamisega soovib riik jällegi sellise privileegi endale vähemalt saneerimiste korral saada," kirjutas advokaat Äripäeva õigusblogis.
Madisson ütles, et ühtegi kohtulahendit praegu veel riigi nõude ümberkujundamise kohta saneerimismenetluses tehtud ei ole ja seepärast ei saa veel öelda, kas maksuvõlgasid hakatakse vähendama või mitte.
Harju maakohtu kohtunik Merike Varusk ei kommenteerinud lähemalt, kas maksu- ja tolliameti nõue Q Vara saneerimiskavas kujundatakse ümber või mitte.
"Seisukoha maksu- ja tolliameti nõude osas võtab kohus saneerimiskava kinnitamise otsustamisel. Seisukoht vormistatakse määruses, millega kohus otsustab saneerimiskava kinnitamise," ütles kohtunik.
Maksu- ja tolliameti (MTA) maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemets välistab maksunõuete vähendamise saneerimisprotsessi käigus.
Intervjuu MTA maksuvõlgade sissenõudmise talituse juhataja Kerly Lillemetsaga.
Kui palju on MTA-l maksunõudeid käimasolevates saneerimismenetlustes?
MTA-l on nõudeid käimasolevates saneerimismenetlustes umbes 60 miljoni krooni ulatuses.
Mis on MTA seisukoht, kas mingil juhul saab saneerimismenetlustes maksuvõlga vähendada sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega?
Maksukorralduse seaduse kohaselt ei ole maksuhalduril õigust vähendada maksuvõlga sarnaselt teiste võlausaldajate nõuetega.
Miks sellises olulisest põhimõttest nagu võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte soovitakse kõrvale kalduda?
Saneerimismenetlus on oma olemuselt siiski pankrotimenetlust vältiv ja sellele põhimõtteliselt vastanduv menetlus, mis on suunatud ettevõtte peatsele normaalse toimimise jätkamisele.
Seega, kui saneerimismenetluse käigus hakatakse vähendama isikute maksuvõlgasid, tekitab see selge ebavõrdsuse avalik-õiguslike kohustuste täitmisel.
Soraineni advokaat Karin Madisson väidab, et riigile eelisseisundi andmisest on loobutud enamikus Euroopa riikides just nimelt seetõttu, et tegelikult ei eksisteeri ühtki sisulist põhjust, miks peaks riik võlausaldajana olema paremas olukorras kui ülejäänud kreeditorid.
Praegusel juhul on tsiteeritud 2004. aastal jõustunud pankrotiseaduse eelnõu juurde kuuluvat seletuskirja, mis tõepoolest sisaldab viidet teistele Euroopa riikidele, kus pankrotimenetluses ei ole sellises mahus nii-öelda eelisnõudeid, nagu seda meie varasemas pankrotiseaduses leida võis.
Rõhutan, et pankrotimenetlus kui likvideeriv menetlus ja saneerimismenetlus on olemuselt erinevad.
Hetkel kuum