Valus kukkumine

Maailma riikide konkurentsivõime edetabelis langes Eesti aastaga 23. positsioonilt 35. kohale, olles suurim kukkuja. Veel üle-eelmisel aastal oli Eesti 22. kohal ning 2006. aastal lausa 20. positsioonil.

"Filosoofiliselt vaadates on konkurentsivõime nii ettevõtte kui ka riigi jaoks võime genereerida tulu. Kui me vaatame praegust Eesti majandust, siis loomulikult on meie võime genereerida tulu tunduvalt vähenenud," kommenteeris kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie Eesti valusat kukkumist konkurentsivõime edetabelis.

Tema sõnul on majanduskasvu näol tegemist väga tugeva konkurentsivõime komponendiga, mis on tunduvalt ka Eesti tulemust mõjutanud. "Äritingimustes ju muid suuri muutusi ei ole olnud ja kui need on olnud seadusandluses, siis lihtsustamise suunas," lisas ta.

Konjunktuurinstituudi vanemteaduri Leev Kuuma sõnul töötab varem Eesti-sugustele gasellidele sobinud pingerea koostamise süsteem nüüd meie vastu. "Varem saime väga kiire majanduskasvu, eelarvetasakaalu ja madalate maksunäitajatega palju plusse dünaamiliste näitajate eest. Need samad dünaamilised näitajad mängivad nüüd meie vastu," selgitas ta.

Suurriikidele annavad plusse mahunäitajad, meile aga lisaks näitajatele, mis kajastavad muutusi - nagu majanduskasv, kasumi ja tootlikkuse kasv - ka efektiivse grupp ehk suhtarvud ühe elaniku kohta. "Võib öelda, et hindamismudel on meie jaoks v-tähe kujuline ehk kiirelt kukud, kiirelt tõused," lisas ta.

Raie sõnul on Eesti positsiooni järgmise aasta IMD tabelis raske prognoosida, kuna see sõltub ka teiste riikide käekäigust. "Kui kõigil läheb sama halvasti või hästi kui meil, on võimalik selle koha säilitamine," lisas ta. "Konkurentivõime edetabelis tõusmise eelduseks on säilitada stabiilne tegevuskeskkond. Kui ettevõtete müügivõime suureneb, tähendab see, et majanduse maht suureneb," märkis ta.

Eesti lähiriigid Soome (suurim tõusja selle aasta edetabelis), Rootsi ja Leedu parandasid kõik oma positsiooni. Raie nägi selle põhjusena tõsiasja, et Eestis hakkas majanduse jahenemine neist riikidest varem. "Meil lihtsalt läks kiiremini kehvemaks, mistõttu ehk ka väljume sellest kiiremini," avaldas kaubandus-tööstuskoja direktor lootust.

Kuigi Raie kinnitas, et riikide konkurentsivõime kohta koostatavaid tabeleid võetakse väga tõsiselt, ei nõustunud ta väitega, et see võiks välisinvestoreid peletada.

"Iga individuaalne investeerimisotsus võtab arvesse rohkem kui riikide konkurentsivõime tabelit. Oleneb, kui stabiilsena ja atraktiivsena suudame oma maksukeskkonda, tööjõudu ja investori jaoks olulisi aspekte hoida," sõnas ta. Töö investoritega on riigile olulisem kui kõrge koht tabelis, lisas ta.

Kui IMD ja teistes sarnastes konkurentsivõime edetabelites hinnangud Eesti majanduse konkurentsivõimele jäävadki langema, võib see loomulikult mõjutada ka välismaailma hinnanguid Eesti suhtes. Eesti jaoks on väga oluline, et me suudaksime silma paista ka positiivsete saavutustega, millest kõige olulisem on lähiajal valmisoleku saavutamine euro kasutuselevõtuks. Teine oluline sündmus on Eesti võimalik liitumine OECDga 2010. aastal. Väga tähtis on ka peamiste reitinguagentuuride usalduse säilimine. Kuid kõige olulisem on siiski võimalikult tugeval positsioonil majanduskriisist välja tulla.