Linnavolinik Raudse salapärane hüpe ettevõtlusse

Artikkel

- Uudised
- Hannes Sarv
- 21. mai 2009 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Linnavolinik Raudse salapärane hüpe ettevõtlusse
Endine riigikogu liige Indrek Raudne võib end küll lohutada teadmisega, et Marek Antoniakile kuulunud Artig ajas pea sassi ka Eesti majanduse vägevatel ehk Swedbankil, Andres Saamel, Härmo Värgil ja Hans H. Luigel, kelle võimalus ettevõttesse investeeritud miljonid tagasi saada sõltub teisipäeval algavast pankrotiportsessist.
Raudne ise aastataguse tehingu tagamaid ja kokkuleppeid avada ei taha. Tema sõnul oli omanikevahetuse eesmärgiks usalduse suurendamine firma suhtes.
Kui tegemist ei oleks poliitikuga, kes esindab omanikke ehk kõiki eestlasi kahe suure riigifirma Eesti Posti ja Tallinna Sadama nõukogus ning kuulub ka Tallinna linnavolikokku, siis võiks Raudse napisõnalisusega leppida. Praegu on aga oluline teada, kellega ja mis motiividel on poliitik Raudne end sidunud.
Linnavolikogus opositsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica saadikuna tegutseva Raudse ametlikke sissetulekuid vaadates ei saanud tal olla sellist raha, millega võiks likviidsusprobleemides vaevelnud kinnisvarafirmat turgutada. Kuna ta sai enda väitel osaluse kinnisvarafirmas nominaalhinnaga, siis tekib küsimus, mis motiividel kaasati ettevõtte omanikeringi IRLi mõjukate poliitikute Tõnis Paltsu ja Juhan Partsi lähikonda kuuluv poliitik?
Veel mullu aprillis kuulus Artig KV kunagisele Keskerakonna noortekogu juhile Marek Antoniakile. Kuid ettevõte oli raskustes - kevadel nõudsid YIT Ehitus ja Insenerehitus Artigu pankrotti. Toona seda siiski ei juhtunud, kuna võlgnevuste likvideerimiseks saavutati kokkulepe.
Lisaraha leidmiseks oli Artig sunnitud kaasama uued osanikud. Üks neist oli kunagise Sampo panga Eesti juhi Härmo Värgi kureeritav Satnam Europe OÜ.
Tegemist on Kanalisaartele registreeritud Briti taustaga investeerimisfondi Rathbone Jersey Ltd Eesti tütrega, mille põhitegevus ongi kinnisvaraprojektidesse investeerimine.
Teiseks uueks investoriks oli AS Toompeamaja, mille taga seisab enamusosanikuna Hansapanga asutajateringi kuulunud ja praegu põhiliselt kinnisvaraga tegelev Andres Saame.
Artigust jagasid Satnam Europe ja Toompeamaja mullu kevadel omavahel 50 protsenti. 30 protsenti jäi OÜ Axor kaudu Antoniakile. Ootamatu tundub aga toona lisandunud neljas osapool - Indrek Raudne, kellele kuuluv OÜ Integer Invest omandas Artigust 20 protsenti.
Põhjus, miks Raudse kaasamine Artigusse küsimusi tekitab, tuleneb Integer Investi 2007. aasta aruandest ja sama aasta kohta käivast linnavolinik Raudse majanduslike huvide deklaratsioonist.
Integer Investi kasum oli 2007. aastal veidi üle miljoni krooni ja linnavolinik Raudse põhiliseks varaks on elamu Tallinnas Kadriorus ja üle kahe miljoni kroonine pangalaen. See paneb küsima, kuidas oli Raudsel võimalik mullu kevadel Artigu likviidsuspositsiooni parandada.
Üks, mida Raudse puhul tuleb arvestada, on tema positsioon. Tegemist ei ole pelgalt munitsipaalpoliitikuga ja õigupoolest nimetabki ta ennast praegu 95 protsendi ulatuses ettevõtjaks. Sügisestel kohalikel valimistel Raudne kandideerida ei kavatse.
Teda peetakse hästi informeeritud inimeseks, kes omab Eesti äriilmas hulganisti mõjukaid sidemeid. Näiteks Eesti Ekspress on seostanud teda 2007. aastal kinnisvaraärimehe Toomas Tooli huvidega Gruusias ja Rumeenias.
Samuti sosistatakse tema suhetest transiidiärimees Anatoli Kanajeviga ning lävimisest Ekspress Grupi suuromanikku Hans H. Luigega.
"Ei eita, et Toomas Tooli ma loomulikult tean, tunnen ja suhtlen juba iidamast ajast, kuid VÄGA HÄSTI tean oma elus vaid paari inimest. Toomas Tool nende hulka ei kuulu ja ma pole seda kunagi väitnud," kirjutab Raudne ning avaldab imestust, et nendest kümnetest ettevõtjatest, kellega ta suhtleb, on Äripäev pidanud vajalikuks ära märkida just Tooli, Kanajevi ja Luige.
"Ju siis need nimed ja kõikvõimalikud spekulatsioonid müüvad," lisab ta.
Raudse kinnitusel suurt raha ta Artigus osaluse soetamise eest välja käima ei pidanud, 20protsendiline osalus ettevõttest liikus Integer Investile nominaalhinnaga ehk 8000 krooni eest.
Nominaalis liikusid osalused ka teistele uutele osanikele, kelle kaasamise eesmärgiks oli firma restruktureerida ja pankrotiohus ettevõtet likviidsussüstiga turgutada.
Raudse sõnul oli tegemist ettevõtte usalduse suurendamisega võlausaldajate silmis. "Selliseid nominaalhinnaga osaluste liikumisi tuleb praegusel ajal tihedamalt ette," selgitab ta ja kinnitab, et nii eelmisel kevadel, aga ka praeguses majandusseisus pole säärases varade jaotamises midagi üllatavat.
Tema sõnul on selge, et kui ühed hakkama ei saa, tulevad teised ja proovivad ettevõtet teistmoodi jalule aidata.
Konsultatsiooniettevõtte PW Partners ASi juht Peeter Võrk selgitab, et osaluste liikumine nominaalhinnaga on tavaline, kuid säärasel juhul kaasneb reeglina mingi investeering.
"Seal taustal ilmselt on mingid kokkulepped. Isegi kui on kehvas seisus firma, siis nominaali eest lihtsalt ei ole mõtet osalust vahetada," märgib ta.
Olemata küll Artigu käekäiku tähelepanelikult jälginud, nendib Võrk, et ilmselt on osalus kas tagatiseks või boonuseks. Investeering ettevõttesse on tehtud aga võlakirjade näol, mis annab pankrotiprotsessis investorile võimaluse esitada ka oma nõue.
Omanikud saavad pankrotiprotsessist midagi tagasi ainult juhul, kui teistest nõuetest midagi üle jääb.
Aprillis toimunud omanikevahetus Artigus oli seotud juunis toimunud ettevõtte võlakirjaemissiooniga ja samal ajal on emissiooni korraldaja advokaadibüroo Entsik & Partnerid kasuks seatud hüpoteek mitmele Artigule kuuluvale kinnistule. See saab viidata võlakirjainvestoritele mõeldud tagatisele, hüpoteegiga tagatud nõuded on pankrotiprotsessis eelisjärjekorras.
Teisipäeval alustavad võlausaldajad mõned aastad tagasi eduka elupindade arendajana kuulsust kogunud Artig KV pankrotivara jagamist. Veel aasta tagasi lootsid Hans H. Luik ja teised investorid teenida Artigu võlakirjadega kiiret ja suurt tulu.
Võlgu on Artigul ajutiseks pankrotihalduriks määratud Toomas Saarma sõnul suurusjärgus 270 miljonit krooni. Ehkki ajakirja Saldo maikuu numbris kalkuleeriti varade ligikaudseks väärtuseks kiirmüügi korral 120-150 miljonit, selgitab Saarma, et seda numbrit ta kinnitada veel ei saa. Varade hindamisega ta alles tegeleb.
Artigu suurimaks võlausaldajaks on Swedbank ligikaudu 200 miljoni krooniga. Swedbank oli ka selle aasta alguses kokku pandud Artigu saneerimiskava üks põhilisi vastaseid. Või nagu saneerimisnõustaja Mart Jesse ebaõnnestumist selgitab - "võlausaldajatele ei suudetud teha piisavalt atraktiivset pakkumist".
Pangasaladusele viidates ei olnud Swedbank nõus Artiguga seonduvat kommenteerima.
Võlgnevusele panga ees lisanduvad veel Insenerehituse ja YIT Ehituse nõuded. Need firmad nõudsid Artigu pankrotti juba aasta eest.
Samuti on võlausaldajate seas neli Eestis registreeritud juriidilisest isikust investorit, kes eelmise aasta juunis Artigu emiteeritud hirmkõrge 30%lise intressiga võlakirju märkisid. Nende hulka kuulub näiteks meediaärimees Hans H. Luige ettevõte. Emissiooni maht oli kokku 19 miljonit krooni.
Võib-olla just Artigu kehv seis ning oht firmasse paigutatud raha kaotada pani Luige pähe idee, mille ta käis välja 18. aprillil Kuku raadio saates Keskpäevatund.
Ta soovitas, et Tallinna linn võiks munitsipaalmajade ehitamise asemel osta kortereid pankrotihalduritelt - alla ehitushinna. Näiteks tõi ta just ühe Artigu projekti - mullu valminud korterelamu Veerenni tänaval, kuid unustas lisada, et tema ise on üks selle ettevõtte võlausaldaja.
Artigu võlakirju märkis ka Härmo Värgi juhitav Satnam Europe, mis sisenes samuti möödunud aasta aprillis Artigu omanikeringi.
ASi Toompeamaja juhatuse liige ja vähemusosanik Einar Entsik märgib, et Toompeamaja Artigu võlakirju praegu ei oma. Käimasolevas pankrotiprotsessis ettevõtte huvide kaitsmisele viidates jätab ta vastamata küsimustele, mis puudutavad Toompeamaja võimalikku nõuet Artigu vastu.
Saame ja Värki kokkupuutekohaks pole pelgalt Artig. Näiteks osalevad Satnam ja Toompeamaja koos NCC Ehitusega OÜs Rannamõisa Arendus, mille põhiprojektiks on Pärnaõue elurajooni rajamine Haaberstis.
Ka Indrek Raudne kinnitab, et tema firmal Integer Investil ei ole Artigu vastu mitte mingisuguseid nõudeid ega vastupidi.
Lisaks vastab Raudne eitavalt küsimusele, kas ta kaasas võlakirjaemissiooni mõne teise investori, näiteks kõrget tulusust jahtima tulnud meedia- ja kinnisvaraärimehe Hans H. Luige.
Samas on Luigel head sidemed ka teiste Artigu osanike, Saame ja Värgiga. Saame oli üks neist, kes kahekümne aasta eest seisis Eesti Ekspressi sünni juures. Satnami juht Värk kuulub aga praegu Ekspress Grupi nõukogusse.
Luik ise ei soovi Artigut puudutaval teemal Äripäevaga pikalt suhelda. "Oota mis seal oli, et kas Raudne... ? Ei, ei saanud Indrekult. Üks teine võlakirjadega seotud inimene pakkus. Nägemist," vastab Luik telefonis e-kirja teel saadetud küsimusele, kas Raudne tegi talle pakkumise Artigu võlakirjaemissioonis osaleda, ja katkestab kõne. Teistele küsimustele, mis puudutavad tema osalust võlakirjaemissioonis, Luigelt vastust ei tule.
Kidakeelseks jäävad ka teised Artigu päästeoperatsiooni osalised. "Tegemist on ärilise tehinguga. Seda ma ei hakka ajakirjandusele kommenteerima," ütleb näiteks Värk toonaste kokkulepete kohta.
Osanikud soovitavad pöörduda ettevõtte juhi ja varasema 100protsendilise omaniku Marek Antoniaki poole.
Antoniak ei pea avalikku huvi mullu kevadel toimunud osade liikumise ja võlakirjaemissiooni kohta põhjendatuks. "Tänan huvi eest Artig KV vastu! Arvestades Artig KV tänast olukorda, ei näe ma mõtet kommenteerida aastataguseid asju," vastab ta e-kirja teel.
Artiguga Rannamõisa kerkinud elumajades lubatud korterite arvu üle vaielnud ja novembris ettevõttega kompromissi sõlminud Harku vald loodab hoolimata pankrotimenetlusest oma pool miljonit krooni Artigust kätte saada.
Esimesed Artigu projektid Harku vallas Rannamõisa külas Juku ja Andruse maaüksustel valmisid juba 2005. aastal.
2007 tuli aga ilmsiks, et valminud elamutes on kortereid rohkem, kui planeeringuga lubatud. "Suhteliselt lihtne ja labane skeem. Neid kortereid tehti rohkem, kui oli lubatud. Näitasid ühe korterina, aga tegelikult oli plaani pealt näha, et seal oli kaks korterit. Lihtsalt tekitati vahesein vahele ja oligi kõik," selgitab Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv vallavanem Kaupo Rätsepp.
Juhtumi ilmsiks tulekul tegi Harku vald Artigule ettekirjutuse, mille Artigu toonane omanik Marek Antoniak omakorda kohtusse andis ning asi ähvardas venima jääda.
Pärast omanikevahetust jõudis aga vald firmaga kokkuleppele. "Ei ole mõtet hoida probleemi õhus, vaid probleem tuleb ära lahendada," räägib Rätsepp kokkuleppele jõudmise tagamaadest.
Tema sõnul ei olnud kompromissi sünni juures vallaga läbirääkijaks mitte enam Antoniak, vaid juba uute, mullu kevadel Artigusse kaasatud osanike esindajad. Täpsemalt Indrek Raudne ja Einar Entsik.
Kokkuleppe kohaselt pidi Artig algusest peale läbi käima kogu protsessi, et ehitatud majad saaks seadustatud. Lisaks tasuma vallale 540 000 krooni, millest on saada veel umbes 430 000.
"Ma võin siin mõnekümne tuhandega eksida, aga enamusosa on veel üleval," ütleb Rätsepp. Samuti tunnistab ta, et oleks praeguses olukorras pooldanud Artigu saneerimist ega mõista, miks Swedbank selle vastu oli.
"Me ise ei ole seda võlga korstnasse kirjutanud," lubab Rätsepp siiski ka pankrotiprotsessis valla raha eest võidelda.
Hetkel kuum