Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Priima plaat
Ainus viga Green Day kontseptsioonalbumi juures on veatus. Absurd, eks ole. 70 minutit jooksuaega tundub nagu 45, mis on klassikalise LP (toim - long play) optimaalseim pikkus ja mõistagi parim nauding tervikuna kuulates.
Lisage vinüüliajastu rõõmud, nagu The Beatles, ELO, Queen, AC/DC ning tolle ajastu punk-juured, pluss aktuaalne maailmaseis. Lisaks ambitsioon ja võime globaalselt mõistetav olla, kuigi plaat on ameerika stoori.
Idee ja teostus on harvaesinevas harmoonias ning meelelahutuse mõttes sobiks see rokiürituste kõrval kas või jaaniõhtu saateks.
Tõsiseltvõetavat rahvalikku analoogi ei meenugi, 21st Century on unikaalne kollektsioon, sest vajadus selle järgi oli õhus enne CD ilmumist.
Rohkem originaalsust poleks paha olnud, aga stopp! Tegemist on siiski ajaviitega. Rõõmustagem.
Autor: Lennart Beat