Euroraha eest kas või preemiat

Seitsme aastaga loodab riik välja jagada kõik meile määratud eurotoetused, mida koos põllumajandustoetustega on 74 miljardit krooni. Praegu antakse hagu: kui mullu maksti uusi eurorahasid välja üle 600 miljoni krooni, siis sellel aastal on varsti välja makstud kolm korda samapalju.

Euroopa Liidu toetused on meie riigi suurimaid võimalusi praegu majandust turgutada. Neile riigiametnikele, kes euroraha koju toomisel kõige paremat tööd teevad, tasub praegusel ajal küll preemiat maksta.

Korraks põige minevikku. Pikaaegsem Äripäeva lugeja võib õigusega märkida, et leht läheb eurotoetuste jõulist kasutamist propageerides vastuollu oma varasemate seisukohtadega.

Nii kirjutasime neli aastat tagasi sellest, kuidas pooled euroabi saanud ettevõtetest kiratsevad ja tegime järelduse, et tihti eurotoetused mitte ei aita ettevõtteid, vaid soodustavad hoopis valesse kohta investeerimist. Rahaga - ka omaosalusega - soetatakse seda, milleks antakse toetust, mitte seda, mida on kõige rohkem tarvis.

Kuid see oli enne kriisi, kui Eesti riigi tulud kasvasid ning koos sellega ka meie enda võimekus oma vajadusi rahastada. Praegu on olukord teine: majandus tõmbub kokku, riigi ja ettevõtete tulud langevad püstloodis. Kuigi oleme olnud praegustes eelarvevaidlustes kulude kärpimise tulised pooldajad, anname endale aru, et eelarveid kokku tõmmates jahutame majandust veelgi. Kriitiline piir võib kätte jõuda.

Eurotoetuste kasutamist tulebki nüüd vaadata sellel taustal. See on meie ainuke kindel ja arvestatav sissetulek, mis tõotab lähiaastail kasvada. Jah, mitte kõik infrastruktuuri või põllumajandusse minevad investeeringud ei soodusta pikaajalist majanduskasvu, sest oma olemuselt nad rikuvad turu loomulikku kohanemist. Kuid nad aitavad meid vee peal hoida.

Kriisiga on kadunud nii mõnigi takistus, mis enne europrojektidele vastuargumentidena töötas. Nii pole enam probleemiks kõrged ehitushinnad, mis veel paar aastat tagasi takistasid projektide käimalükkamist. Samuti ei pea me praegu muretsema inflatsiooni pärast.

Ilmselt on kriis pannud ka eurotoetuste kasutajad teistmoodi mõtlema raha kasutamise üle - võetud on üldine suund efektiivsusele, konkurents on tihenenud. Järelikult - suvalist laristamist on vähem.

Jaanuaris tegi Äripäev ka ettepaneku panna ametisse eurominister, kes kureeriks just eurotoetuste valdkonda. Praeguse valitsuskriisi raames on ministrite vangerdamised taas päevakorras - miks mitte näiteks kaotada rahvastikuministri ja regionaalministri ametikoht, kuid luua euroministri tool. Euroministri büroos võib tekitada mingi ekspertidest koosneva nõukoja, kuid alternatiiv on luua see ametikoht rahandusministeeriumis abiministrina.

Autor: ÄP