Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Võlgadest lihtsamini vabaks

Kaimo Räppo 26. mai 2009, 00:00

Finantskriisist välja tulemiseks on Eestil vaja majandust stimuleerida. Üks võimalus selleks on teha sügavale võlgadesse sattunud füüsilisest isikust võlgnikele lihtsamaks võlgadest vabanemine ja tagasipöördumine ettevõtluse juurde.

Finantskriisi ajal muutuvad paljud ettevõtjad maksejõuetuks. Mitmed eraisikud on pannud oma äriühingu jaoks raha laenates tagatiseks isikliku vara ja nii viib ühingu maksejõuetus paljudel juhtudel ka eraisiku maksejõuetuseni. Tihti on võlad nii suured, et isikul puudub mõistlik võimalus neid terve eluaja jooksul tagasi maksta.

Selge on see, et kokkuleppeid tuleb täita, see on ka kõikide seadusandlike süsteemide aluspõhimõte. Kuid kui hiiglaslikest võlgadest vabanemiseks pole mingit lootust, siis ei ole eraisikust võlgnik ilmselt ka motiveeritud töötama, vähemalt mitte viisil, mis tooks ametlikku sissetulekut.

Pealegi ei lasu vastutus pankroti eest alati ainuüksi eraisikust võlgnikul. Ka laenuandjal on kohustus mitte raha laenata, kui võlakohustuse täitmine ei tundu tõenäoline. Liiati käivad äriga alati kaasas riskid, mis tähendab, et maksejõuetus on turumajanduse loomulik osa. Kuna eraisiku pankrotiga on enamasti seotud ettevõtlus, siis tundub mõistlik, et isikule antakse võimalus uuesti alustada, et võimaldada tal anda taas oma panus ühiskonda. Selle pilguga vaadates ei näi eraisiku matmine elu lõpuni sügava võlakoorma alla sugugi mõistlik. Pikas perspektiivis ei võida sellest ei võlgnik, võlausaldaja ega ühiskond tervikuna. Just seepärast pakub enamik seadusandlikke süsteeme ka mingit mehhanismi, mille abil eraisikutel on võimalus võlgadest vabaneda.

Eestis võivad eraisikud taotleda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist vastavalt pankrotiseaduse 11. peatükile. Kui taotlus rahuldatakse ja teatud kriteeriumid on täidetud (näiteks ei saa võlgu kustutada, kui inimene on pannud toime pankrotikuriteo), siis võib võlgnik viie aasta pärast oma kohustustest vabaneda.

Ka Taanis ja Rootsis on võlgnikel sarnane võimalus teatud tingimustel kohustustest vabaneda.

Tavaliselt on sealgi ette nähtud viieaastane periood, mille jooksul võlgnik peab end ülal minimaalse seaduses sätestatud sissetulekuga ja seda ületavat tulu kasutatakse võlakoorma teenindamiseks. Hiljuti on aga mõlemas riigis hakatud rakendama teistsugust lähenemist. Taanis jõustusid juba 2005. aastal uued reeglid, mis lubavad teatud tingimustel eraisikust pankrotivõlgnikel vabaneda oma võlgadest viie aasta asemel kolme aastaga.

2008. aasta sügisel valmis Rootsis kava, mis soovitas reformida võlgadest vabanemise võimalusi. Muu hulgas soovitati leevendada nõudeid, mis on võlgadest vabanemise aluseks. Enamgi veel, tehti ettepanek, et eraisikust pankrotivõlgnik võiks kohustustest vabaneda viie aasta asemel kolme aastaga. Tõsi, reformikava ei ole Rootsi õigusesse veel rakendatud.

Nii Taani sammude kui ka Rootsi ettepanekute taga on üks ja seesama eesmärk: aidata ettevõtlikel eraisikutel kiiremini taastuda ja taas ettevõtlusega alustada. Sellega loodetakse elavdada majandust.

Praeguses majanduslikus olukorras peaks Eesti silmas pidama just neidsamu eesmärke. Seepärast võiks ka Eestile soovitada pankrotiõiguse ülevaatamist, sealhulgas võimaluse kaalumist seada suurtes võlgades eraisikute suhtes sisse erireeglid. Kiire reform ses valdkonnas võimaldaks ettevõtlikel eraisikutel panustada majanduse uuesti üles ehitamisel.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 18:06
Otsi:

Ava täpsem otsing