Ka väikeehitis vajab nüüd omavalitsuse nõusolekut

"See on kasulik muutus. Varem oli asi ikka hullem, siis inimene ei teavitanud kedagi ja tegi, mis tahtis… oleme kogu aeg tinginud nende väikeehitajatega," tundis Viimsi valla ehitusameti juhataja Juhan Kuller kergendust mais jõustunud ehituseaduse muudatusest.

Teisalt seni kehtinud korda Kuller täiesti juhitamatuks ka ei pidanud. Nagu enne, nii ka nüüd ei saa väikeehitist igale poole püstitada. Näiteks seavad oma piirangud ehituskeeluvööndid ja suurim lubatud hoonete arv krundil. Lisaks paneb väikeehitisele piiri kõrguslagi viis meetrit.

"Kui krundile on lubatud üks elamu ja üks abihoone, näiteks garaaž, siis ei saa lisada neid kahekümneruuduseid veel üheksa tükki," näitlikustas Kuller.

Piirangud seab ka krundi suurim lubatud ehitusalune pind. "Võib-olla lubatud 200 ruutmeetrist on juba 199 täidetud, no siis ei saa enam õieti midagi ehitada," tõdes ta.

Tartu linnavalitsuse ehitusosakonna juhataja Andres Ainti sõnul on uus nõue ühtpidi kasulik omavalitusele, sest nüüd on olemas isepäise väikeehitiste püstitamise kontrollimiseks seaduslik alus. Samas toob see lihtinimesele juurde bürokraatiat.

Näiteks veel aprillis ei saanud omavalitsus isegi tuleohtliku väikeehitise püstitamist suurt mõjutada. "Seega teeb muudatus nüüd asja paremaks," oli tal hea meel.

Aint eksinuid trahvima ei tõttaks. Olulisem on selgitustöö, samuti võimaluste otsimine juba püstioleva või pooliku ehitise seadustamiseks.

Kui miski ei aita, siis annab omavalitsus omanikule tähtaja ehitise lammutamiseks. Tähtaja eiramisel määratakse sunniraha 20 000 krooni. Juriidilisele isikule on see 100 000 krooni. Sunniraha määratakse kuni ehitise lammutamiseni. Kõige krooniks lisandub 18 000kroonine trahv. Äärmuslikul juhul võib omavalitsus väikeehitise ka ise lammutada, kuid siis lisanduvad kõige muu otsa ka lammutusarved.

Kui väikeehitis on ilma abivahenditeta - näiteks kraanata - teisaldatav, siis see ei ole kohtkindel ega liigitu üldse ehitise alla, tõi ta esile arutlusteema. Teisisõnu - Ainti kinnitusel tuleb igale väikeehitisele omavalitsusel läheneda eraldi, ühe latiga lüüa ei saa.

Nii Kuller kui ka Aint kutsuvad nüüd väikeehitise püstitamise huvilisi eelnevalt oma kavatsusest omavalitust teavitama. Veel parem oleks kaasa võtta krundiplaan ja väikeehitise omakäelised joonised. Joonised vaatab üle tuleohutuse seisukohalt ka päästeamet. Näiteks tuleohutuskuja ehk vahemaa kahe hoone, ka naabrite hoonete vahel isegi üle piiri peab olema kaheksa meetrit. Küttekolletega hoonete puhul enam. Omavalitsus peab kümne päeva jooksul esitama oma seisukoha.

Tallinna linnaplaneerimisameti järelevalve osakonna juhtaja Rain Seier toonitas, et kui kuja on alla kaheksa meetri, tuleb saada naabrilt kirjalik nõusolek. Samas hoiatas ta, et nüüd on ju hea kõrvutada krundil valitsevat tegelikku olukorda ja ehitusregistri ortofotosid.