Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võlg neli korda suurem
Aprilli lõpus ulatus enam kui 60 päeva maksetähtaja ületanud laenude maht Eesti kommertspankades ligi 12,5 miljardi kroonini, kasvades kuuga 1,6 miljardit. Mullu aprillis oli neid laene veel kolm miljardit ja augustis 2007 alla miljardi krooni.
Üle kahe kuu pikkune makseviivis tähendab Äripäeva analüütiku Raivo Sormuneni sõnul tavaliselt, et laenuklient on suurtes likviidsusraskustes ning paljud pangad hakkavad selliseid hapuks läinud laene oma kuludesse kirjutama.
Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Artjom Sokolov ei soovinud vastata küsimusele, kes on suured laenudega viivitajad. Küll märkis ta, et kui vaadata majanduse hetkeolukorda, siis pigem selliste klientide arv kasvab.
Enam kui 60päevase viivisosaga laenude maht suurenes aprillis 5,2 protsendini portfellist. Märtsis oli see näitaja 4,5 protsenti. "Arvestades viimaste kuude muutusi majanduse põhinäitajates, võib aprillis toimunud laenuportfelli kvaliteedi halvenemist pidada ootuspäraseks," ütles Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna spetsialist Siret Vildo.
Tema sõnul tuli ligikaudu 75 protsenti laenuportfelli kvaliteedi halvenemisest aprillis ettevõtete laenude sektorist. Majapidamised on laenuteenindamisega senini paremini hakkama saanud, lisas ta.
Detsembris prognoosis Eesti Pank, et viivislaenude osakaal pankade laenuportfellis jääb sel aastal 4-5 protsendi tasemele ja hakkab seejärel langema. Praegu usub keskpank, et kuna hinnangud Eesti majanduse kohta on oluliselt muutunud, kujuneb viivislaenude maht tänavu ennustatust suuremaks.
Samas rõhutas Vildo, et võimalike laenukahjumite tarvis on pangad kogu 2009. aasta jooksul teinud märkimisväärseid provisjone, mistõttu on kantud ka kahjumeid. "Pangad on tugevad ja piisavate kapitalivarudega, et toime tulla ka suurenevate laenukahjumitega," märkis Vildo. Ta jättis vastamata küsimusele, millal muutuvad hapud laenud pankadele ohtlikuks.
Ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud laenu- ja liisinguportfelli maht vähenes aprillis 1,5 miljardi krooni ehk 0,6 protsendi võrra, aastakasv taandus 0,7 protsendile.
Sampo Panga kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk põhjendas äriühingute laenumahtude kahanemist sellega, et lisaks regulaarsetele laenu tagasimaksetele väljastatakse ka vähem uusi laene. "Äriühingute laenumahtude languse põhjus on regulaarselt toimuvad laenude tagasimaksed ja samas vähenes uute laenu väljastamine," märkis ta.
"Sellised langused on paratamatud ja loomulikud majandusaktiivsuse langusperioodis," lisas Sokolov