Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Seeder: euro taandunud täiesti teisejärguliseks teemaks

27. mai 2009, 08:28

Rahandusministri kohusetäitja,
põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütleb, et praegu peab negatiivset
lisaeelarvet 3,4 miljardilt kroonilt minimaalselt vähemalt kuuemiljardiliseks
paisutama eelkõige Eesti riigi lähiaja elementaarse toimetuleku tagamiseks.
Euro on Seederi sõnul taandunud nüüdseks juba täiesti teisejärguliseks
teemaks.

Intervjuu Helir-Valdor Seederiga:

Härra Seeder, mitu miljardit krooni Eesti riigireservides veel järel on?

Eesti on võrreldes nii mõnegi Euroopa Liidu maaga õnnelikus olukorras. Meil on olemas reservid, mis meie elu mõnevõrra kergemaks teevad. Stabiliseerimisreservis on praegu 7,3 miljardit krooni.

See on kuni augustini "kinni".

Selle kasutuselevõtuks on meil plaanis minna ka parlamendi ette 3. juunil eelnõuga, kus me palume parlamendilt luba 3,5 miljardi krooni kasutuselevõtuks. Täpselt millal, mis ulatuses me seda raha kasutame, sõltub ulatusest.

Kui palju ülejäänud, kassareservis, pensionikindlustuse reservis, Haigekassa ja Töötukassa reservis, omandireformireservis raha järel on?

No meil ei ole mõtet isegi neid reserve kokku hakata lööma, sest Eestis on reserve hulgaliselt, aga… Kastidesse lahterdatud ehk nende kasutusvõimalus ei ole piiramatu. Töötukassa, pensionikindlustuse ja Haigekassa reservi saab kasutada ainult kindlatel otstarvetel.

Kas osade reservide numbrid on nii väikeseks jäänud, et Te ei taha neid nimetadagi?

Ei, ma ütlen, et mul ei ole neid kõiki ka peas. Ja teiseks, ega see teile ka midagi ei anna. Nagu ütlesin, me ei saa neid erinevaid reserve üldiste kulutuste jaoks kasutusele võtta. Aga ma tahaksin rõhutada, et meie tänased jõupingutused ei ole seotud ainult eurole üleminekuga. See ei ole ainus ega peaeesmärk! Meie tänane eesmärk on säilitada riigi likviidsusvõime, et me suudaksime välja maksta palgad, pensionid, et kõik toimiks, et riik ei läheks pankrotti. See ei ole esieesmärk, alles teisejärguline ülesanne on eurole üle minna. Ma ei tahaks, et ühiskonnas jääks mulje, et kõik need kärped on vajalikud ainult eurole üleminekuks. Kärpeid on vaja riigi jätkusuutlikkuse tagamiseks.

Öelge palun päris ausalt, milliseks te Eesti riigi likviidsusvõimet 26. mai seisuga hindate?

Eesti riigi likviidsusvõimet võib hinnata täiesti rahuldavaks.

Kolm? Kolm pluss?

Täiesti rahuldav! See kõlab paremini. See tähendab, et suudame kõiki endale võetud kohustusi täita. Suudame välja maksta palgad-pensionid, toetused, vajaliku euroraha kaasfinantseerimise. Likviidsusprobleemide taha hetkel nende kulutuste tegemine ei jää. Oleme planeerinud riigi rahavood ka kuni aasta lõpuni. Enam-vähem prognoosinud tulude-kulude laekumist ja võib öelda, et märts-aprill ja detsember on sel aastal need kuud, kus kulud oluliselt ületavad tulusid. Kulud on üle miljardi võrra suuremad kui tulud. Detsembris võib oodata jälle suuremat kulutuste ülekaalu võrreldes tuludega.

Margus Tsahkna väitis jaanuaris, et igas kuus tiksub eelarvesse kuni kolm miljardit krooni miinust. Reformierakondlane Jürgen Ligi ütles poolteist nädalat tagasi, et "iga kuu tiksub miljard ja kaks miinust ning reservide põhi on näha selgemalt kui majanduse oma".

Mina räägin täna arvudest võttes aluseks 3,4-miljardilise kärpe, mille valitsus on heaks kiitnud ja mis on saadetud parlamenti. Sellisel juhul ei ole kindlasti tegemist sellist suurusjärku kulude ja tulude suhtega. Kõikidel kuudel peaks tulude-kulude vahe alla miljardi jääma, välja arvatud detsember. Aga miinus on igal juhul.

Kui palju peaks lisaks 3,4 miljardile kroonile veel kärpima, et 3%-lise Maastrichti eelarvedefitsiidi kriteeriumi sisse end mahutada?

Me peaksime minimaalselt jõudma kuue miljardi kroonise kärpeni. Vähemalt kuue miljardi kroonise kärpeni! See tähendab, et 2,5-3 miljardit krooni on vaja veel selle säästueelarve menetlemise ajal riigikogus juurde leida. Sellest ei pääse. Septembris-oktoobris, kui eelarveaastaks on juba suuremad kohutused võetud, ei ole võimalik enam sellist kärbet teha.

Kuus miljardit krooni on ju ainult miinimumprogramm?

Jah, see on minimaalselt. Oleks oluliselt parem, kui jõuaksime seitsme miljardi kroonini. Siis võib juba rahulikult … Siis see kindlustunne oleks suurem, et mahume sinna 3% sisse.

Teie üks erakonnalaaslastest mainis eravestluses, et 8,5 miljardit oleks praeguse seisuga enam-vähem sobiv number, et mingilgi moel eurole ülemineku nõudeid täita.

Noh, ma ütleksin, et ka seitsme miljardi puhul võiksime end kindlamini tunda. Aga kuus miljardit on väga piiripealne arvestus.

Minister, kas tulumaks tõuseb?

Täna on raske öelda, kuidas kulude kärpimine ja tulude suurendamine kulgeb, aga…

Kas IRL oleks nõus tulumaksu kergitamisega?

Meie erakonnal ei ole praeguses situatsioonis ühtegi tabu, mida me ei ole valmis arutama. Sealhulgas ka tulumaksu tõstmist.

Teie olete nõus läbi rääkima ka vanemahüvitise ülempiiri või perioodi üle?

Meil ei ole ühtki „püha lehma“! Meie oleme valmis rääkima ka sotsiaaltoetustest, sealhulgas siis ka..

Pensionite vähendamisest?

Ei, pensionite vähendamist ei ole sisuliselt valitsuskabinetis arutatud. Siin küll erinevad poliitikud on kabineti arutelusid erinevalt kajastanud, aga eks inimesed saavadki mõttevahetustest erinevalt aru. Teravaid vastuolusid ei ole pensioniteema arutamisel olnud. Ma ei tea ühtki ministrit ega erakonda, kes oleks nõudnud valitsuskabinetis pensionite vähendamist. Legendid, kus üks või teine erakond on võidelnud pensionite eest, ei vasta tõele, sest keegi ei ole valitsuses teinud ettepanekut pensionit vähendada.

Tulles vanemahüvitise juurde tagasi…

Juhul, kui tekib vajadus kärpida sotsiaaltoetusi, lastetoetusi, siis samas proportsioonis tuleb kärpida ka vanemahüvitist.

Perioodi või ülempiiri?

See on kokkuleppe küsimus. Siin peab olema selge solidaarsus. IRL ei saa kindlasti leppida sellega, et kärpides lastetoetusi, jätame puutumata vanemahüvitise.

No peaminister Andrus Ansip ja rahanduskomisjoni esimees, oravaparteilane Jürgen Ligi on parajad "eituse"-meistrid: "Seda me ei kärbi!"; "Seda ei vähenda mingil juhul!"; "Sellega me kindlasti ei nõustu!"; "See koalitsioon kolmandat asja mingil juhul ei alanda!" Teie tahate arutada ja kokku leppida, aga IRL-i partnerid võitlevad viimse veretilgani…

Mina püüan olla realist. Me peame jõudma tulemuseni. Peame olema valmis arutama kõiki…

Teie olete nõus, aga kas Reformierakond on nõus arutama?

Küllap jõuame kokkuleppele. Tegelikult "Ei!"-avaldused on eelkõige mõeldud avalikkusele ja teinekord ka lihtsalt enda lipu näitamiseks, sõnumina valijaskonnale. Teatakse väga hästi, et kabinettides on vaja ikkagi kokkuleppele jõuda ja kabinettide retoorika on valdavalt sisulisem.

Teoretiseerime. Kui te ei suuda täiendavas, minimaalselt kolmes miljardis kroonis kokku leppida. Rahvaliidu, kelle sotsiaalvaldkonna ettepanekud on nende kulukuse tõttu vastuvõetamatud, lööte kiiresti uuesti tänavale tagasi. Te ei suuda ka Rohelisi kampa meelitada. Mitu kuud uue, täiendava kärpeta Eesti vastu peab?

Ma kõigepealt loodan, et Rahvaliidu laua taha istumise taga on ikkagi siiras soov, noh… Ja nad on ka valmis vastu võtma valusaid ja ebapopulaarseid otsuseid. Et see ei ole lihtsalt soov saada pildile, näidata enda lippu, vaid see on ka sisuline tegevus. Eelkonsultatsioonidel said nad sisulise ülevaate riigi rahandusolukorrast. Tulla nüüd sotsiaalsete teemadega välja, oleks lihtsalt populistlik.

Mida see tehniliselt Eestile tähendaks, kui parlament ei suuda 3,4-miljardilist negatiivset lisaeelarvet veel vähemalt kolme miljardi jagu kasvatada?

See tähendaks üle 4%-list eelarvedefitsiiti. Me ei läheks lähitulevikus eurole üle. Meie vastu hakkavad huvi tundma rahvusvahelised finantsinstitutsioonid, IMF ja teised. Valitsuse võime ja pädevus enda riigikorralduslikke asju otsustada muutub väiksemaks. Meie riigi rahanduse usaldusväärsus väheneb, sellega kaasneb suurem ebastabiilsus. Nii mõjutaks see meie elu sel aastal. Ja järgmisel aastal tähendaks see umbes 11 miljardi kroonist täiendavat kärbet sellelt baasilt, kuhu oleme selle aasta lõpuks jõudnud.

Kui parlament ei suuda 3,4 miljardile kroonile vähemalt 3-4 miljardit lisada, tekivad riigil raskused enda kohustuste täitmisega? Palgad ja toetused jäävad välja maksmata?

Teatud lühiajalisi probleeme võib tekkida, aga need ei ole fataalsed. Nagu ma ütlesin, meil on olemas reservid, mida saame kasutusele võtta. Kui me ei suuda kärpida, siis saame lisaks 3,5 miljardile stabiliseerimisreservi rahale kasutusele võtta veelgi rohkem reserve või laenude arvelt teatud kulutusi katta. Laenude ja reservide arvel suudaksime likviidsusprobleemi lahendada ja sel aastal veel palgad ja pensionid välja maksta. Aga, jah, lühiajaliselt võib küll likviidsusprobleeme tekkida, sest laenu ja reservi kättesaamiseks läheb mõnevõrra alati aega.



Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. July 2009, 15:04
Otsi:

Ava täpsem otsing