Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ümbrik võtab miljardeid
"Mida suurem palk, seda suurem osa makse jääb saamata," ütles konjunktuuriinstituudi majandusuuringute sektori juhataja Evelin Ahermaa.
Tänavu usub kolmandik konjunktuuriinstituudi küsitlusele vastanud inimestest, et ümbrikupalkasid hakatakse maksma rohkem, vähenemist prognoosis 17%. Mullu 2007. aastaga võrreldes ümbrikupalku rohkem maksma ei hakatud. "Majandus langes, aga ettevõtted ei otsustanud massiliselt ümbrikupalka maksta," ütles Ahermaa.
Kolmandik ümbrikupalga saajatest on oma olukorraga rahul, ligi pool usub, et ümbrikupalgast keeldumine tähendaks töökoha kaotamist.
Ahermaa sõnul on elanikud ümbrikupalga suhtes varasemast kriitilisemad. Saadakse aru, et ümbrikupalga saamine mõjutab ka teisi, kes makse maksavad, sest see kärbib riigi võimalusi pakkuda omapoolseid teenuseid, selgitas ta.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu kinnitusel aitab varimajandust pärssida stabiilne ja prognoositav maksukeskkond. "Maksude tõstmine ei suurenda laekumist, peaks poliitik kordama endale igal hommikul," rääkis ta. Suure tõenäosusega maksude tõstmise korral inimesed lihtsalt tarbivad vähem ja sellega kaasneb salaturg, lisas Josing.
Maksude tõstmise korral tuleb tema sõnul arvestada, et riik suudaks panustada turgude kontrollimisse.
Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Dmitri Jegorovi sõnul on Ida-Virumaa salakaubast nii pungil, et tubaka ja alkoholi maaletoojad kurdavad regiooni vähest huvi legaalse kauba vastu.