Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
IPO-kõrbes tibutab
Majanduse heast käekäigust tunnistust andvaid indikaatoreid on palju, samamoodi võib nende indikaatorite järgi aru saada, kui olukord majanduses on paha. Üks üsna lihtne majandustervise näitaja on avalike esmaemissioonide arv. Võime kas või mõelda oma kodubörsile- kui Eesti koguprodukt lendas püstloodis üles, leidsid börsile lühikese aja jooksul tee näiteks Olympic EG, Ekspress Grupp ja Arco Vara. Pärast viimast tulemist kukkus kasv kokku ja ettevõtted ei ole tahtnud ka enam börsilt raha korjata, kuna nad ei pruugi seda soovitud mahus lihtsalt saada.
Mõni aeg tagasi lugesin mitut teaduslikku artiklit, kus uuriti börsile tulemisega seonduvat. Muu hulgas jõuti nendes töödes järeldusele, et heal ajal börsile tulnud ettevõtete aktsia hinnad on üle hinnatud.
Kui ma oma kogemustele ja pikaajalisele börsivaatlusele mõtlen, siis pean tunnistama, et nii ongi. Headel aegadel tasub IPOdest osa võtta, kuid enamikul juhtudel on mõistlik aktsiad pärast tavapärast esimeste päevade tõusu turule lükata.
Kui nüüd vaadata, mis toimub USAs, siis võib värskete börsifirmade arvust järeldada, et olukord seal on päris kole. See ei ole kellelegi üllatus. Kuid hea uudis on see, et IPO-turul on veidi aktiivsemaks läinud ja, nii nagu mitmed teisedki indikaatorid, on ka IPO-indeksid lõbusamad.
Uute ettevõtete börsile tulek on USA majanduse jaoks oluline, sest uus raha tekitab uusi töökohti. USA riskikapitaliste koondava organisatsiooni andmetel lõid endised riskikapitalil baseerunud firmad eelmise aasta seisuga maailma suurimas majanduses 12 miljonit töökohta ning tegid pea kolme triljoni USA dollari eest käivet. Renaissance Capital märgib aga Forbesi vahendusel, et just uued firmad hoidsid aastatel 1980-2005 USA töökohtade arvu kasvu plussis.
Kui eelmisel karmil aastal korraldas esmase avaliku aktsiaemissiooni USAs vaid 43 ettevõtet, siis tänavu on olukord päris hulluks pööranud ja senini on uut kapitali börsilt otsimas käinud vaid viis ettevõtet. Sealjuures 27 IPO-protsessi on kas katkestatud või edasi lükatud. Võrdluseks võiks tuua, et kümme aastat tagasi tehtud rekordaastal noteeriti USAs pea pool tuhat uut ettevõtet.
Eelmisel nädalal alustati USAs kauplemist kahe uue ettevõtte aktsiatega ning mõlema turuväärtus on nüüdseks märgatavalt kõrgemal. See võib olla hea algus uuele IPO-perioodile, sest turg tundub emissioonid juba hästi vastu võtvat.
Kindluse taastumine peaks aga vaikselt hakkama ka uusi ettevõtteid börsile meelitama. BusinessWeek kirjutas üleeile, et Goldman Sachs ootab lähemal ajal kümne kuni viieteistkümne riskikapitalil põhineva firma astumist avalikuks. Riskikapitaliettevõtete börsistamine tähendab muidugi paljudel juhtudel lihtsalt omanike raha väljavõtmist, kuid loodetavasti ei jää nende ettevõtete areng sellega siiski seisma. Ka emissioonide korraldamise aktiivsust ja uute börsiaktsiate liikumist jälgiv Renaissance IPO indeks on aasta algusega võrreldes pea viiendiku jagu plussis. Ülespoole on rühkimas ka Bloombergi IPO-indeks, mis jälgib noorte börsiettevõtete aktsiahindade liikumist.
Teatavasti on öö pimedaim just enne koitu ja kui see aasta on IPOde poolest olnud katastroof, siis võib loota, et uued kasvulood hakkavad nüüdsest üha enam börsi poole vaatama. See annaks väikese, kuid olulise panuse ka USA majanduse taastumisse.